Austria on kujunenud riigiks, kus välisriikide spioonidel on eriti hea tegutseda, selgus saates “Globaalne pilk”.

- Austria endine välisminister Karin Kneissl (vasakul) tantsis aastate eest oma pulmas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Foto: Scanpix
Põhjuseid, miks see nii on, tasub, nagu paljude asjade puhul, otsida ajaloost. Suuresti ajaloolise taaga pärast on Austria põhiseadusesse kirjutatud, et sealsed luureagentuurid sekkuvad üksnes siis, kui keegi kavandab midagi riigi enda vastu. Ehk lihtsamalt: kui keegi Austria pinnal mõne muu riigi järgi luurab, ei ole see probleem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Piirid Euroopa ümber ja sees, Iisrael valmistub suureks vastulöögiks ning Moldova otsustab tuleviku üle.
Venemaa eelarvestrateegias kajastub sõda 2027. aastani
Sõdu võidetakse tahte ja tagalaga. Ukrainal on palju tahet, aga vajalikust kaugelt vähem inimesi ja relvi, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 40. sissekandes.
Kriitikute hinnangul pole praegune asepresident oma välispoliitilist visiooni siiani selgelt formuleerinud. Tema maailmavaate piirjooned lasevad end aga juba aimata.
Natsi-ideoloogiaga sina peal Vabaduspartei, mis muuhulgas ei varja ka oma Kremli-lembust, võitis pühapäevased Austria üldvalimised rekordilise häältesaagiga.
Baltikumi juhtiva energiaettevõttena paistab Ignitis Group silma nii oma tugeva kasvuloo, portfelli mitmekesisuse kui tugeva dividendipoliitikaga. Vilniuse börsil noteeritud ettevõte on suutnud IPOst alates kahekordistada oma kohandatud EBITDAt ja viiekordistada oma taastuvenergia portfelli, tagades seejuures atraktiivse dividenditootluse. Ignitis Groupi investorsuhete juht Aine Riffel-Grinkevičienė jagab, mis on ettevõtte senise eduloo taga ning mida võiksid investorid oodata lähiaastatel.