Ülikoolide ellujäämiseks on ülioluline selge rände-, viisa- ja kõrgkoolipoliitika, sest välistalentide värbamine on ülikoolide ning riigi arenguks hädavajalik, ütles Mainor Grupi juht Kadi Pärnits.
See, et riik piirab välistalentidel Eestisse tulemist, hakkab mõjutama peatselt ülikoolide arengut ning tööjõuturgu, sest kõrgharitud spetsialiste jääb aina vähemaks, rääkis Pärnits Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Ta tõi näiteks, et üheski teises lähiriigis ei ole välistudengite arv nii väike, nagu on Eestis. “Meil on, mille üle mõelda ja mille nimel tegutseda,” sõnas Pärnits. Tema hinnangul tõrjuvad jõustruktuurid välismaalased eemale.
Lisaks rääkis Pärnits, milliseid lahendusi kõrgkoolid ja tööandjad riigilt ootavad, milliste riikide inimesi politsei- ja piirivalveamet tõrjub ning miks välistudengid on arengule olulised.
Indiast on muutunud keerulisemaks pääseda Eestisse õppima või sportima, põhjendused viisadest keeldumiseks on lakoonilised. Nurinat väga karmi Eestisse pääsemise poliitika pärast tuleb nii ülikoolidelt, ürituste korraldajatelt kui ka tööandjatelt.
Välistudengite vastuvõtt Eesti kõrgkoolidesse on juba mitu aastat tugevas languses, kuid seda mitte põhjusel, et talendid oleksid maailmast otsa saanud, vaid Eesti süvenevalt tõrjuva viisapoliitika tõttu, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai.
Kuna Euroopa turg enam ei kasva, siis Valio jaoks muutuvad olulistemaks eksporditurgudeks India, USA ja Kanada, rääkis piimatööstuse Valio Eesti juht Maido Solovjov.
Riigivõlakirjad ja kuld on aastakümneid konkureerinud „turvaliseima“ vara tiitli pärast. Miks on võlakirjad praegu kullale selgelt alla jäämas ning mida näitab see raha- ja finantssüsteemi tervise ja tuleviku kohta?