Investorite seas dividendiaktsiana populaarne Tallinna Sadam lõikab kasu mitmest suuremahulisest projektist, mis tõotavad kasvatada ettevõtte ärimahtu ning täita aktsionäride kukrud kopsakama tootlusega.
- Tallinna Sadama finantsjuht Andrus Ait. Foto: Simo Sepp
Koroonakriisi ja Ukrainas toimuva sõja tulemusel kahanenud kauba- ning reisijatemaht on hakanud taastuma, sõnab Tallinna Sadama finantsjuht Andrus Ait saates “Portfelli kasvuplaanid”, tõdedes siiski, et koroona-eelse tasemeni on veel minna. Ait toob välja, et see taastumise trend tähendab Tallinna Sadamale mahu kasvu ka tulevikus.
Iseäranis head tõusu on näidanud kaubavedude maht, millele võiks uuel aastal oodata lisa, kuna Rootsis oodatakse järgmiseks aastaks juba mõneprotsendilist majanduskasvu. See võiks kaasa aidata haagiste ja kaubaautode tihedamale liikumisele. “Konteinerid ja ro-ro on need kohad, kus näeme rohkem potentsiaali ka tulevikus,” sõnab Ait.
Rail Baltica toob kaasa mahtude kasvu
Kaubamahu kasvule aitab kaasa ka Rail Baltica ehitus, mis jõuab otsapidi Muuga sadamani välja. Sellega oleks Muuga ainsa sadamana otse trassiga ühendatud. Aiti sõnul võiks Rail Baltica tulekuga maanteetransport liikuda rohkem rongile, eriti arvestades keskkonnanõuete karmistumist kaubaveokitele.
Muuga sadamal on Aiti hinnangul juba praegu olemas piisavalt vaba võimekust, et olemasoleva taristuga katta ära prognoositud kaubamahtude suurenemine, mida seoses Rail Balticu tulekuga võiks oodata. Järgmiste aastate suurim potentsiaal on tema sõnul aga olemasoleva taristu veelgi efektiivsem kasutamine.
Samuti võib Rail Baltica lisandumine aidata kaasa reisijate arvu kasvule. Selleks on Tallinna Sadam juba valmistunud ning praegune taristu katab ära ka Vanasadamasse lisanduvad reisijatemahud. Kaudset mõju võiks avaldama hakata ka uus trammitee, mis ühendab Vanasadama ära nii kesklinna kui lennujaamaga.
Kinnisvaraarenduste potentsiaal ootab kasutusse võtmist
Tallinna Sadamal on kesklinnas ligikaudu 16 hektarit maad, mida ettevõte plaanib arendada terviklikuks äri- ja elukeskkonnaks. “Meie nägemus on olnud alati see, et tuua linn sadamale lähemale ja sadam linnale,” sõnab Ait.
Sadamal on kesklinnas paiknev kinnisvara detailplaneeringu faasis ning ettevõte loodab planeeringud kinnitatud saada 2025. aasta jooksul, et hakata pihta reaalse arendustööga. Aiti sõnul plaanitakse luua keskkond, kus saab nautida mereääre rõõme ja kesklinna mugavusi nii elamiseks, töötamiseks kui vaba aja veetmiseks.
Samal ajal lõikab Tallinna Sadam kasu kasvavast energiavajadusest ja sellega üha enam arendusjärku jõudvatest meretuuleparkidest, aga ka liitlasvägede kohalolekust Eestis.
Kuidas muutuv energiakeskkond ja uued tootmisvõimekused aitavad kaasa Tallinna Sadama ärimahtude kasvule, kellele jääb sadamapiirkonnas arendatav maa, millist mõju võib Tallinna Sadamale avaldada Donald Trumpi valimine USA presidendiks ning kas investorid võiksid endiselt oodata Tallinna Sadamalt head dividenditootlust, jagab ettevõtte finantsjuht lähemalt saates “Portfelli kasvuplaanid”. Saadet juhib Simo Sepp.
Megaprojektid loovad soodsad tuuled Tallinna Sadama kasvule
Seotud lood
Gaasitarnija JetGas ehitab Tallinna Sadamale kuuluvasse Muuga sadamasse veeldatud metaani terminali.
„Arvestades tõsiasja, et ida-lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka põhja-lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mis me 10 aastat tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janek Saareoks.
Lõppenud kvartalis suutis Tallinna Sadam kergitada tegevusmahtu, kuid jäämurdja rendipäevade arv kahanes enam kui poole võrra.
Kolmandas kvartalis teenis Tallinna Sadam 5,6 miljonit eurot kasumit, reisijate arv kasvas üle 4%.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.