Kas odavus või mugavus – millesse investeerida küttesüsteemide valikul?

Eesti geograafiline asukoht võimaldab soojuse tootmiseks kasutada erinevaid materjale: puitu, gaasi, elektrit, õli, päikeseenergiat, õhusoojust. Millist varianti eelistada – kas valida seade hinna, mugavuse või hoopis pikemas perspektiivis äratasuvuse peale. On viimane aeg mõelda, et kodu või kontor talvel külmaks ei jääks.

Kaasaegseid küttelahendusi ei vaja ainult uued hooned. Vananevad süsteemid, hinnatõusud, keskkonnasäästlik mõtteviis – ajendavad kõik efektiivsemaid lahendusi otsima. Suurima tõuke on andnud maikuust kehtetuks muudetud aktsiisisoodustus kergele kütteõlile, mistõttu seisavad kütteõli katlamajade omanikud silmitsi ligi 38% hinnatõusuga. See tähendab, et külma talve korral võib igakuine küttearve tulla ligi mitusada eurot kallim. Valikuid, millise küttesüsteemiga jätkata, on mitmeid. Vaadata tuleks laiemat pilti, sest madal seadmehind ei taga veel soodsaid ekspluatatsioonikulusid. Ja võibolla on targem üldse alustada maja renoveerimisest? Sest oma ehitist soojapidavamaks muutes säästad küttekuludelt oluliselt.

Mida soovitavad küttesüsteemi valikul eksperdid?

“Kuna iga hoone, eramu või tööstuskompleks on unikaalne, peab kütteliigi valikul esmalt selgitama välja oma võimalused ja vajadused ehk millist soojuslikku võimsust on vaja ning millise kütteliigi kasutamine oleks tehniliselt üldse võimalik,” selgitab soojusenergiat tootva SW Energia juht Tarmo Saarts. Soojusenergia terviklahendustele keskendunud SW Energia OÜ on arendanud üle 200 küttelahenduse, milles on kasutatud vastavalt kliendi vajadustele erinevaid kütuseliike: puiduhaket, turvast, gaasi, jäätmeid, põlevkiviõli. Kõige odavama kütuseliigiga hakkepuidukatlamaju saab Saartsi sõnul kasutada alates soojusvõimsusest 30 kW. Üldiselt võiks lähtuda soojusenergia lõpphinnast, sest parim lahendus on tema sõnul soodsaima soojusenergia maksuvusega.

 

SB Keskkütteseadmed AS juht Aavo Isak soovitab mõelda ka oma eluviisile ja elukohale. “Linnas elades võiks valida midagi, mis on puhas ja pakendatud,” sõnab ta. Tänapäeva kiire elutempo nõuab mugavamaid lahendusi ja sobivat küttesüsteemi võiksid iseloomustada: automaatsus, mugavus, puhtus ja rohelisus. Pelletikütet on sellises võtmes just eelistatud, sest kaasaegsete pelletiseadmetega on väga mugav kütta ning ka investeeringu suurus ja kütuse hind on mõistlikud.

Samas on ka puiduhakkel kütmine kasutajasõbralikumaks läinud. Heizomati hakkepuidukatlaid pakkuva Linery OÜ Toomas Rüütel soovitabki esmajoones automaatseid tooteid, et nii hakke transport katlasse, põlemine, kui ka lõõride puhastamine ja väljaviimine oleksid seadme enda töö. “Soodsam lahendus on küll halupuit, ent sellele ei ole ühtegi head süsteemi veel välja mõeldud,” räägib ta. Samas kellel on aega ja tahtmist halgu kütta, siis Heizomati tootevalikus on ka katlaid, mis võimaldavad põletada nii halgu kui haket.

Tänapäeva tehnoloogiate juures, saab luua väga kõrgel tasemel töökindlaid tooteid. “Kindlasti tuleks uurida, millised on seadme tootlus, müratase, hooldusvajadus, eluiga ja püsikulud,” räägib SWS Groupi juht Vahur Essenson. Nende poolt pakutavaid õhk-vesi soojuspumpasid just kõrge tootlikuse ja madalate püsikulude tõttu soetatakse. Õhk-vesi soojuspump tagab stabiilse kütte hinna, mis on seotud ainult elektri hinna muutusega ja parima tulemuse saamiseks võiks seda lahendust veel päikeseküttega kombineerida.

Energia turuhindadest saab olla ka täiesti sõltumatu, selleks tuleb omada isiklikku koostootmisseadet. Hakkepuidul töötavast Green Fuel Energy koostootmisseadmest saab kätte nii elektri kui sooja. Green Fuel Energy juhi Sander Saati sõnul on seetõttu võimalik küttekuludelt säästa kuni 70%. Kui energiakulu ületab kuus 2000 euro, tasub seade end juba 3–4 aastaga ära.

Ka 0 arved on võimalikud

Kogu toodetud elektrienergia, mida ise ära ei tarbi, saab edasi müüa – seega on neid, kes 0 arveid saavad ja lisaks veel tulu teenivad. SWS Groupi juht Vahur Essenson toob näitena ühe oma kliendi, kel on tänu ArcticCat’i soojuspumbale ja päikesepaneelidele tekkinud elektri ülejääk. “Igas kuus teenib ta seda müües 400 euroste küttearvete asemel 40–80 eurot tulu,” räägib Essenson.

Green Fuel Energy koostootmisseadme puhul saab lisaks elektrile ka enamtoodetud sooja küttefirmadele maha müüa. Ja seda üks nende kaugkütte piirkonnas elav klient juba teebki.

Üldiselt tuleks küttesüsteemide valikul lähtuda ennekõike iseendast, sest igasse kodusse – nii linna kui maale, kontorisse ja tööstushoonesse on sobiv süsteem olemas. Mõeldes oma vajadustele ja võimalustele, saab spetsialistidega koostöös sobivaima lahenduse leida.

Valik häid lahendusi:

Soojusenergia terviklahendused, SW Energia OÜ

Pelletiküte, SB Keskkütteseadmed AS

Heizomati hakkepuidukatlad, Linery OÜ

Alto-ActicCat soojuspump, SWS Group OÜ

Koostootmisseade, Green Fuel Energy OÜ