Kasutusloa olemasolu on eeldus kinnisvara kiiremaks müügiks

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 16 lg 1 kohaselt korrastatakse ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks ning see puudutab eelkõige ebaseaduslike ehitiste seadustamist. Korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned, nende ehitisealune pind ja koordinaadid. Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud ehitusload on tähtajatud (ehitusega õigeaegselt alustades) ega pruugi olla aastaks 2020 veel valmis ehitatud.

Pank jälgib laenu andes kasutusloa ja ehitusloa olemasolu. Mõlemal on sama eesmärk: tagada ehitiste ja ehituse ohutus ja nõuetele vastavus.

Ilma kasutusloata hoonele on raske ostjat leida, sest pank ei ole alati nõus seda finantseerima. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et ilma kasutusloata kinnisvarale tuleb leida ostja, kes ei vaja pangalaenu.

Kohalikule omavalitsusele tuleb esitada tehniliste dokumentide kogum, mis kinnitab maja tehnosüsteemide ja kande- konstruktsioonide tehnilist korrasolekut.

Juhul kui omavalitsusel need dokumendid varasemast puuduvad, tuleb lisada nii tuleohutuse ja elektripaigalduse audit, korstnapühkimise akt kui ka ehitise audit. Kuna kasutusloa taotlemine võib olla üsna vaevarikas ning tähendada suurt aja- ja energiakulu, on lihtsam palgata eksperdid.

Viimase kolme kuuga on Projektibüroo spetsialistide abiga väljastatud ligi poolsada kasutusluba. Projektibüroo saab dokumendid kokku kolme kuni nelja ning vahel isegi paari nädalaga.

Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ning seda on ohutu kasutada. Lisaks ehitise omanikule on kasutusloa olemasolu vajalik ka kohalikule omavalitsusele, andes kindlustunde, et tema valitsusüksuse all paiknevad ehitised on kasutamiseks ohutud.

Kasutusluba kinnitab maja tehno- ja elektrisüsteemide ning kandekonstruktsioonide tehnilist korrasolekut. Tulekollete ohutust kontrollib enne kasutusloa väljastamist Päästeamet.

Kui hoonel pole kasutusluba, siis ei pruugi kindlustus korvata kasutusloata kinnisvara kahjusid, sest puudub kindlus, et maja tehnosüsteemid ja konstruktsioonid on turvalised.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõnul on ehitisregistri korrektsed andmed hädavajalikud näiteks hoonete ohutuse hindamiseks ja selleks, et langetada õigeid otsuseid kütte-, vee- või kanalisatsioonitrasside rajamisel või prügiveo korraldamisel. Kasutusloa puudumisel edastatakse kodanikule esmalt juhised märgukirja või ettekirjutusega ning antakse eelnevalt vabatahtlik täitmise tähtaeg. Kehtiva ehitusseadustiku (§ 139) alusel on kohalikul omavalitsusel võimalus koostada kasutusloata kasutamise eest rahatrahv alles viimase meetmena. See ei ole eesmärk omaette ning sellele eelnevad paindlikud võimalused kasutusloa saamiseks.