Kuusakoski: jätkusuutlik taaskasutus peab toimuma päriselt, mitte numbritena paberil

„Kuigi vanametalliga tegelemine ei tundu esimese hooga ühestki küljest paeluv valdkond, on tegemist keskkonnahoiu mõistes äärmiselt vajaliku sektoriga. Uute metallimaakide kaevandamine ja kasutuselevõtt võtab ligi 95% sellest energiakulust, mis kulub reaalselt kasutatud metalli ümbertöötlemiseks,” tõdeb vanametalliettevõtte AS Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa.

Metalle saab üha uuesti kasutada, sest neil ei ole „parim enne” kuupäeva. Taaskasutuseks kõlbavad nii metallist toiduainete konservikarbid ja ehitusjäätmed, vanad sõidukid, rehvid ja pliiakud, elektri- ja elektroonikajäätmed kui ka vanad tootmis- ja tööstusseadmed. Metalli liik ei oma tähtsust – vastu võetakse nii rauda, vaske, alumiiniumi, roostevaba kui ka teisi tööstustooraineid ja sulameid. Kuusakoski omanduses olev ainus Eesti ainus metalliveski suudab näiteks romusõidukist suunata taaskasutusse kuni 95%.

„Meie üleriigiline teenindus hõlmab lammutusteenuseid, materjalide kogumist ja vastavaid konteinereid, materjalide käitlemist ja taaskasutamist ning logistikateenuseid. Pakume äriklientidele professionaalset lammutus-, demonteerimis- ja logistikateenust, samuti kompleksteenust erinevat sorti jäätmete vastuvõtul ja käitlemisel,” sõnab Kuusakoski juhatuse esimees Urmo Viisitamm.

Ta lisab, et koostöös Kuusakoskiga saab aidata luua lisaväärtust nii keskkonnale kui ka sotsiaalses plaanis üldisemalt. „Nii väheneb ohtlike jäätmete sattumise tõenäosus olmeprügisse, misläbi soodustame inimkonna vajaduste rahuldamist tulevastele põlvkondadele kahju tekitamata. Lisaks on tegemist eesmärgipärase panusega ühiskonna huvide täideviimiseks. Soovime, et järeltulevatele põlvedele jääks meist maha puhtam keskkond, tahame hoida oma planeeti ning püüame suunata oma järglasi, et nemad teeksid teatud asju meist paremini ja keskkonnateadlikumalt. Selleks kaasame ka noori oma keskkonnaprojektidesse.”

Kuusakoski kontsern on metallide kokkuostmisega tegelenud üle 100 aasta, sealhulgas Kuusakoski Eesti organisatsioon on Eesti vanametalliturul tegutsenud tänaseks 29 aastat. Ettevõttel on sõlmitud sadu lepinguid metallitöötlejatega ja tehastega, kellel on pidev metallivajadus. „Oleme hoolikad ja seadusekuulekad metallikogujad ning - käitlejad. Meile vanametalli tuues saab klient olla kindel, et vanametall suunatakse taaskasutusse. Kuusakoski võrgustik ulatub üle maailma ning oleme alati olnud rohelise mõttemaailma propageerijad ja eestkõnelejad,” räägib Kollamaa. „Teeme koostööd keskkonnaministeeriumi erinevate projektidega ja jälgime hoolega jäätmeseadust.”

Keskkonnateadlike ettevõtjate jaoks on väga oluline, mis saab nende prügijääkidest edasi. Kas te teate, kuhu need kogumisettevõtetest lähevad ja mida nendega tehakse? Eestis on suur hulk ettevõtteid, kellel on luba vanametalli vastu võtta, kuid kõige tuntum ja pikaajalisema taustaga on Kuusakoski. See võiks sisendada usaldust, kuna nii suur ettevõte ei saa endale lubada keskkonnaalaseid- ega ka muid seadusandlikke eksimusi.

Kuusakoski peab väga oluliseks läbipaistvat tegutsemist ning tööohutust. „Meiega koostööd tehes võib olla kindel, et lisaks keskkonnahoiule toetate ausat ettevõtlust. Kuusakoski ei ole kunagi maksnud ega hakka maksma ümbrikupalkasid. Väga tähtsaks peame tööohutust, millele pööratakse ettevõttes suurt tähelepanu ja sellega tegeletakse järjepidevalt. Kuusakoski on ettevõttena tööohutuse osas tugevalt üle keskmise ning tegeleme pidevalt tööturvalisuse tõstmisega,” ütleb Viisitamm.

Vastutustundlikku ettevõttena ja jäätmeseadusest tulenevalt ei võta Kuusakoski vastu ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid, elektrijuhtmeid ja kaableid, liiklusmärke ja teeviitasid, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luuke, raudteerööpaid ega terveid metallballoone. Maksupettuste ja kahtlaste tehingute vältimiseks ei toimu vastavalt jäätmeseadusele sularahas arveldamist. Eesti suurima metallikäitleja Kuusakoski teeninduspunktid asuvad peale Tallinna veel kümnes Eesti linnas.

Kuusakoskil on eraldi elektroonikajäätmete käitlemise osakond, kus 13 töötajat tegelevad igapäevaselt elektroonikajäätmete käsitsi demonteerimisega ja sorteerimisega. Oluline on siinkohal, et elektroonikajäätmeid ei purustata mingi suure pressi all, vaid vana elektroonika võetakse korrektselt lahti ning sorteeritakse metalliliikide kaupa. Ka arvutite käitlemine toimub vastavalt andmekaitseseadusele: Kuusakoskisse käitlemisele toodud arvutite mälust ei lähe midagi „rändama“, vaid kõik käideldakse nõuetekohaselt.

Kuusakoski maksab klientidele ka elektrimootorite ja pliiakude eest, kusjuures akul peab kindlasti olema plii tähi: Pb. Lisaks vanametallile võetakse Kuusakoskis vastu vanu autorehve, mis saadetakse ümbertöötlemisele.

Lammutusteenuseid ei ole ettevõte siiani suurelt välja reklaaminud, sest ühelt poolt on nende nišš peamiselt metallkonstruktsioonide ja seadmete demontaaž ning teisalt saab parima reklaami suust-suhu liikuva referentsiga. Standardlahendusi selles valdkonnas ei ole, töötatud nii amortiseerunud nõukogudeaegses viljakuivatis kui ka tipptehnoloogilise töötava tootmisliini juures, mille kõrvalt on vaja demonteerida vananenud seadmed. Meeskonnas on kogenud spetsialistid ning vajalik tehnika, samuti tuntud koostööpartnerid. Tööde ohutu teostamise on Kuusakoskis seatud järjekorras alati esimeseks prioriteediks.

Kuusakoski algus ulatub aastasse 1914, kui 25-aastane Donuard Kuschakoff asutas Viiburis, mis tollal oli veel Soome osa, ettevõtte Karjalan Lumppu- ja Romuliike ehk Karjala kaltsu- ja vanarauaäri. Ta kogus vanametalli, -rauda ja kangajääke, et neid sorteerida ja tööstuses kasutamiseks töödelda. Esimene maailmasõda avaldas märgatavat mõju tooraine kättesaadavusele ning ettevõte kasvas kiirelt. 1934. aastal vahetasid Kuschakoffid oma perekonnanime soomepärasema Kuusakoski vastu. Teise maailmasõja puhkemisel kolis ettevõte Helsingisse. Pärast sõda anti neile lammutamiseks sõjast jäänud vanametall ning Soome sõjalennukid, mis tuli Pariisi rahulepingu kohaselt kasutuselt kõrvaldada. See andis tõuke alumiiniumisulatustehase kavandamisele.

Nii kuidas Soome majandus aegamisi Euroopa keskmisele tasemele jõudis, laiendas ettevõte 1950. aastatest kuni hiliste 1970. aastateni oma tegevust vanarauaärist tööstusmaterjalide käitlejaks. Espoosse rajati ainulaadne sulatustehas, peagi ka uurimislabor ning uurimis- ja arendusosakond. Ettevõte avas Soome esimese autolammutusplatsi ning rajas Heinolasse alumiiniumisulatustehase. 1980. ja 1990. aastad olid kiire kasvu ja globaliseerumise aeg, mil investeeriti uute ringlussevõtu- ja materjalitöötluslahenduste arendamisse.

Kuusakoski soovib olla teerajaja keerukate materjalitöötlusteenuste vallas ja turuliider oma tegevusalal. Ettevõtte uurimisalased jõupingutused keskenduvad ringlussevõtuprotsesside tõhustamisele, lisaks tehakse uurimis- ja arendusprojektide raames koostööd ülikoolide, uurimisasutuste ning teiste ettevõtetega. Täna tegutseb Kuusakoski 11 riigis ja annab tööd peaaegu 3000 inimesele, neist Eestis töötab 92.

Kuusakoski on Eestis hoidnud turuliidri positsiooni viimased 29 aastat. See ei põhine ainult kõrgeimal ostuhinnal, vaid pideval arengul ja kvaliteedil. Kuusakoski Eesti visioon on olla Euroopa ettevõte Eesti turul ja ettevõtte tegevuse eesmärgiks on luua klientidele keskkonnasõbralike väärtusi kõikide tööstusmetallide käitlemisel. AS Kuusakoski on Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni liige.