Jazz teeb peagi miljon autopesu aastas

Jazz Pesulad avas esimese Jazz Pesula juba 19 aastast tagasi. Peagi sai selgeks, et ühe pesulaga pole mõtet piirduda ja nüüdseks ongi sellest saanud pereäri, mille nime tunneb iga eestlane. Jazz Pesulate asutaja Ando Mellikovi hinnangul on autopesu turg olnud suurtes muutuses, eriti viimastel aastatel.

Kuni selle hetkeni, kui tulid turule selvepesulad tundus, et turg on stabiilne. Suurusjärk oli umbes 8000 000 autopesu aastas. Muudatusi tuli vähe ette. Kõik turuosalised kaklesid põhimõtteliselt nende pesude pärast. Peale selvepesulate turule tulekut hakkas turg aga hüppeliselt kasvama. Täna julgen arvata, et see suurusjärk on 1.5 miljonit aastas.

Jah, meie autopesukeskused kasvavad järjest suuremaks. Jazzis näiteks oleme tulnud turule sellise tootega nagu autopesupark, mille osa on tunnelpesula ehk konveiertüüpi autopesula, selvepesula ja tolmuimejate keskus. Igaühele oma!

Suur muutus on ka see, et käsipesu hakkab ajalukku minema. Põhjus lihtne, teenus on kallis ja elitaarne. Samas on pesupargis hoolsal automanikul väga lihtne oma auto ise puhtaks saada.

Ütleme nii, et pingutanud oleme koguaeg. Kui midagi teha, tuleb seda teha hästi! Samas on viimased kolm aastat autopesu turg languses olnud. 2020 tuli Covid, mis võttis lockdowniga palju tööd plaanist maha. 2021 oli aga ilm keskmisest viletsam, pluss Covid sinna juurde ja 2022 algus on olnud raske, kuna talv oli väga külm. Julgen oma 19 aastase autopesu staaži juures öelda, et nii hullu talve, kui sel aastal, pole autopesus varem olnudki.

Meie numbrid kasvavad. Teeb rõõmsaks, et langevas turus oleme oma osa tugevalt kasvatanud ja ma usun, et kasvatame veelgi. Meil on üks väike oma eesmärk ka – usume, et peseme 2025. aastal miljon autot (eelmisel aastal oli see number 665 416). Ehk saame miljoni juba 2024. aastal kätte, aga sealt aasta edasi juba kindlasti!

Siiani on kasum läinud uutesse objektidesse. Omanikud ei ole raha välja võtnud, vaid investeerinud äritegevusse.

Veel jaanuari kuuni oleks öelnud, et 2016. avatud esimene selvepesula, mis asub Rocca Al Mares, aga täna on Eesti suurima käibega hoopis meie uus Tartu Lõunakeskuse Jazz selvepesula, mis oluliselt suuremaks kasvanud.

Nii võib öelda küll, aga kvaliteeditase on erinev ja päris mitmed on juba ebaõnnestunud. Paljud pesulad on müügis. Kurb lugu on aga selles, et sealt pole isegi midagi osta. Ainult liitumised ja trassitööd, kõik muu peaks ringi vahetama. On ostetud odavaid vahendeid, mis ei taga kvaliteeti.

See on tõesti hooajaline. Talvel sõltub kõik ilmast, mis parasjagu väljas. Kõige rohkem on kliente kevadel ja sügisel, suvi on linnas rahulikum aeg.

Autopesu tulevikus olemegi otsapidi juba sees. Linnades saavad olema autopesupargid ehk autopesukeskused, kus saab pesta automaatpesulas ning on võimalus tolmuimejaga ise tolm eemaldada. Samas saab kõrvalasuvas selvepesulas oma autot soovi korral ka ise pesta.

Kindlasti on plaan minna veel Jõhvi, Rakverre, Raplasse, Haapsallu. Sinna on krundid juba omandatud. Hetkel on 14 erinevat projekti töös.

Me oleme sellele mõelnud juba vähemalt 15 aastat. Võrreldes konkurentidega on meil oluliselt paremad puhastussüsteemid. Seda muidugi klient ei näe, sest need on maa all. Samas tõstavad need meie objektide ehitusmaksumust 20-25%.

Kasutame korduvkasutusvett ja meie kemikaalid on „rohelised“. Kui keegi peaks neid isegi kogemata jooma või silma ajama, siis selle inimesega ei juhtu midagi. See on meie panus autopesu rohelisemaks ja loodusele vähem kahjulikuks muutmisesse.

Eesmärgiks on aasta aastalt puhast vett aina vähem kasutada. Kogus, mis auto peale läheb, muutub üha väiksemaks. Kui alustasime siis läks auto kohta umbes 300l vett, nüüd saame hakkama pea kolmandikuga sellest.

Põhiaur läheb selle peale, et leida uusi sobivaid asukohti ja ehituseks valmistuda. Kui tervet meeskonda vaadata, siis meil on tehnikute tiim, kes hoiab meie tehnikat korras selleks, et kui pesuperiood tuleb kätte ja kõik inimesed korraga tahavad autot pesta, siis kõik asjad toimiksid.

Meil töötavad põhimõtteliselt 365 päevas aastas kõik majad. Leiame alati võimaluse, et seisakud oleksid võimalikult lühikesed. Leian, et see on üks suur konkurentsieelis. Kui kuskil mujal läheb pesula kinni siis võib see 3-4 päeva suletud olla, kuniks saabuvad uued jupid või tehnikud, kes neid oskavad parandada. Meil on head tehnikud endal olemas ja probleemide lahendamine on nii palju kiirem.

Ettevõte on palju vaeva näinud, et teenus oleks kasutajale kiire ja mugav lahendus, mis sobitub lihtsasti igapäevarutiini. Kaardi omanik saab eelnevalt kodulehe kaamera põhjal kindlaks teha, kas ja kui pikk on parasjagu järjekord. Kohale sõites toimub kõik autost väljumata, sest kaamera tuvastab kaardiomaniku numbri ning pesu toimub automaatselt.

Ettevõtte tegevjuht Sander Mel Mellikovi sõnul on uuendus mõeldud kliendile, kes hoolib oma sõidukist ning soovib pidevalt puhta autoga ringi sõita. „Teenus võiks kõnetada ka ettevõtteid, kes autodel reklaamkleebiseid kasutavad ning ka Wolt ja Bolt tüüpi firmasid.“

10 korda kuus saab Q-kaariga autot pesta, kuna see on uuringutele tuginedes lihtsalt kõige mõistlikum variant. Keskeltläbi võrdub tegevjuhi sõnul üks auto paak ühe pesuga. „Oleme aluseks võtnud selle, et auto määrdub liikluses umbes kolme päevaga ja sellise lihtsama kiirema pesuga auto puhtana garanteerib selle, et ta on pidevalt puhas.“

Kokkuhoid on Q-kaardiga samuti märgatav. Kui kasutada püsimakset, siis piisab kolmest pesust kuus, et ära tasuda. Tegemist in Eesti turul soodsaima pakkumisega. Rääkimata sellest, et aega võtab see minimaalselt, kuna pesuprogramm kestab vaid neli minutit!

Hetkel on Q-kaardi teenus saadaval kolmes pesulas, aga juba valmistutakse laienemiseks. „Kui toote ilusti tööle saame ja klient ta kenasti vastu võtab, siis näeme seda, kui autopesu tulevikku,“ avaldab tegevjuht. Ja hetkeseisuga võib öelda, et suurt kahtlust laienemise vajaduses pole, sest juba enne igasuguseid reklaame hakkas Jazz Q-Kaardi lahendust kasutama 300 autoomanikku.

„Täiesti mõistetav, et inimene on alguses mõneti ettevaatlik – uurib, vaatab ja mõtestab iseenda jaoks lahti, kas see on toode, mida ta tegelikult otsib,“ nendib Sander Mel Mellikov. „Meie jaoks on kõige tähtsam hetk siis, kui näeme palju kliente pärast esimest kuud kaardi kasutamist jätkab.“

Regulaarne pesu on oluline. Kui autole jätta pidevalt näiteks õietolm või linnumust, tekib värvikahjustus. Auto hakkab roostetama, värvi peale tekivad laigud. Auto pind muutub liikluses ka pigiseks. Kui auto eest ei hoolitse, siis lõpuks on auto peale on kogunenud nii palju pigi, et sinna vahele tekkinud mustust enam puhtaks ei saa. „Siis on vaja juba pigipesu, mis kordades kallim. Mõistlik on hoida oma autot aastaringselt puhtana.“

Alusetu on ka hirm, et tihe autopesu värvikihti kahjustada või rikkuda võib. „Ei riku, see võib juhtuda vaid siis, kui auto pind on enne pesu liivane. Tänapäeva pesuribade tehnoloogia on selline, et tootjad ise kutsuvad neid poleerivateks. See tähendab, et protsessi käigus eemaldatakse ka kuni 15% väiksematest kriimustustest. Mina pesen oma autot nädalas 3-4 korda ja kes tahab vaatama tulla, siis olen alati nõus näitama oma näite varal, et ei riku,“ muigab tegevjuht.

Täpsem info uudistoote kohta: www.jazzpesulad.ee/q-kaart