Teenäitajad: luksustooted muutuvad aina jätkusuutlikumaks

Ringmajandusele ja jätkusuutlikkusele pühendunud brände leiab nii moe-, mööbli- kui ka autotööstusest, kus näitavad oma luksusautodega eeskuju Jaguar ja Land Rover. Ringmajanduse ja jätkusuutlikkusega arvestavad ettevõtted järgivad põhimõtet, et materjale ning muid ressursse tuleb pidevalt ümber käidelda ja edasiseks kasutuseks kohandada, seda näiteks jäätmeid uuesti ringlusesse suunates või juba toodetud esemeid taas- ja korduvkasutades või võttes kasutusele uuenduslikke ning ümbertöödeldavaid materjale.

Näiteks Jaguar Land Roveri sõidukite sisustuses kasutatakse taaskasutatud jäätmetest valmistatud kangaid. Kõige uuema Range Roveri materjalivalikust leiab aga vegan-naha, mis on naturaalse nahaga äravahetamiseni sarnane, kuid 30 protsenti kergem ja oluliselt väiksema jalajäljega.

Briti autotootja kasutab oma sõidukites ka ookeanidest ja prügilatest kogutud ja ümbertöödeldud plasti, rõivatootjate poolt ära visatud riidejäätmeid ning vanu kalavõrke. Omal kohal on ka plastpudelite ümbertöötlemine – Jaguar I-PACE elektriautot ostes võib sisutusse valida plastpudelitest valmistatud kanga, kusjuures ühes autos kasutatakse keskmiselt 53 ümbertöödeldud pudelit.

Autotööstuse kõrval on üheks kõige kiiremat arengut näitavaks valdkonnaks rõivatööstus, mis on traditsiooniliselt olnud saastav, loomavaenulik ning pahatihti ka ülistamas kiirmoodi. Luksuslike rõivaste tootjad mõistavad, et vanal rajal enam jätkata ei saa ning olulised muutused tuleb ära teha kohe.

Haute couture rõivatootja Dolce & Gabbana otsustas asendada karusnaha “ökokarusnahaga”, mis on loodud taaskasutatud ja taaskasutatavatest materjalidest. Karusnahast ja angooravillast on loobunud ka moemaailma suurtegijad Chanel, Gucci ja Emporio Armani. Otsustavate sammudeni viis nii klientide kui ka ühiskonna hoiakute muutus, kus loomade heaolu on tõusnud esiplaanile ning kus inimesed hoolivad sellest, et nende tarbimise mõju oleks kogu tarneahela ulatuses võimalikult väike.

Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini ja materjalide labori DiMa projektijuht ja tekstiilidisainer Maria Kristiin Petersoni sõnul on üheks materjalide keskkonnasõbralikkuse võtmeküsimuseks nende ringlussevõetavus. „Kui materjal on eelnevalt juba vähemalt üks kord ümbertöötluse protsessi läbinud, ehk see on valmistatud taaskasutatud materjalidest, on oluline silmas pidada selle praegust koostist,“ ütleb Peterson. „Kui ümbertöötlemise käigus on lisatud lisaained, mis takistavad materjali edasist ringlussevõttu, on keeruline rääkida ringmajandusest või keskkonnasõbralikkusest. Ringmajanduse üheks põhimõtteks on hoida juba toodetud tooteid ning materjale ringluses võimalikult kaua. See seab aga teadlastele tõelise väljakutse arendada niisuguseid materjale, mida oleks võimalik kasutada praktiliselt lõpmatu hulk kordi.“

Ringmajanduse põhimõtteid tuleb silmas pidada juba toote disainimise faasis – oluline on valida keskkonnasõbralikke ning ümbertöödeldavaid materjale. Nii on viimasel ajal rambivalgusesse tõusnud polüetüleentereftalaat (PET), mida leidub kõige tavalisemates plastpudelites, kuid mida saab ümber töödelda näiteks luksuspaatide või -sõidukite komponentideks.

Jätkusuutlikke lahendusi ja viise jalajälje vähendamiseks otsivad nii suured saastajad kui ka need, kelle üldine mõju planeedile on minimaalne. Näiteks töötab tuntud kellatootja Swatch patenteeritud bioplastide ja keraamika kombinatsiooni kasutava mudeliseeria kallal.

Huvitavaid lahendusi tuleb ka teiste kellatootjate laboritest. Mitmed kaubamärgid on võtnud eesmärgiks vähendada lagunevate kalavõrkude keskkonnamõju, mis on maailma meredes ja ookeanides aina kasvav probleem. Kasutatud kalavõrke töötlevad ümber ja kasutavad saadud materjale luksustoodete valmistamisel näiteks kellatootjad Ulysse Nardin, Breitling ja Tom Ford.

Kalavõrkude taaskasutamine eeldab nailoni keemilist ümbertöötlemist. Keemiatehastes lagundatakse kalavõrkude nailonijäätmed depolümerisatsiooni käigus algseks tooraineks, misjärel see töödeldakse näiteks kellarihmade või muude tekstiilide loomiseks sobilikeks kiududeks. Samal moel valmistatakse ka Land Roveri autode vaibad – täiesti teise tööstussektori jääde muutub uue luksusmaterjali toormeks.

Rõiva-, auto- ja luksuskaupade tootjate kõrval on jätkusuutlikkus üha olulisem ka mööblitööstuses. Näiteks Rootsi suurfirma IKEA hakkab mitmes riigis 2030. aastaks valmistama mööblit vaid taasringlusse võetud puidust. Ka mööblitööstuses on oluline jäätmete vähendamine ning pidevalt otsitakse võimalusi jääkide taas- ja korduvkasutamiseks. Õnneks pole tootjad siiski unustanud, et kõige jätkusuutlikum on toode, mis kunagi kasutuks ei muutu, ehk kõrge kvaliteet tagab pikema kasutusaja ja nii väheneb vajadus utiliseerida vanu tooteid.

Tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson ütleb, et ringmajanduse üks eesmärke on tagada juba toodetud ja loodavate materjalide võimalikult pikk eluiga. „Lisaks ümbertöötlusvõimalustele on võtmetähtsusega toote kõrge kvaliteet. Loogika on lihtne: mida kauem ese vastu peab, seda kauem seda kasutatakse.“

Ajatu disainiga ja kvaliteetsetest materjalidest luksuskaubad on heaks eeskujuks. Kõrge kvaliteet teeb need masstoodangust sageli oluliselt vastupidavamaks ning seetõttu järelturul paremini müüdavaks. Samuti pakuvad luksuskaupade tootjad harilikult pika aja jooksul garantiid või hooldust. Kallite kellade, Jaguar Land Roveri luksusautode või kvaliteetrõivaste ostjad ei otsi ajutisi tooteid, vaid asju, mis peavad vastu pikka aega ning mõnel juhul isegi põlvkondi. See vastab hästi jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse põhimõtetele.