Kuigi Nordea Pank enam Eestis jaepangana ei tegutse, osutatakse Tallinna kontorist tugiteenuseid Põhjamaades, USAs ja Suurbritannias tegutsevatele üksustele. Tallinnas pakub Nordea tööd üle 1000 inimesele 50 eri rahvusest.
- Nordea Eesti värbamispartner Eha Täht, osakonnajuht Viktoria Viira ja analüütik Sten Toel
Karjäärivõimalustest multikultuurses ettevõttes räägivad Nordea Eesti värbamispartner Eha Täht, Soome suurettevõtete „tunne oma klienti“ teenuse eest vastutav juht Viktoria Viira ja finantsanalüütik Sten Toel.
Täht sõnab, et Eestimaalt toetatakse igas mõttes Nordea Grupi rahvusvahelist äri. Nordea on Põhjamaade suurim pank, mis tähistas äsja 200 aasta möödumist asutamisest.
„Mina vastutan värbamise eest Eestis, et leiaksime üles parimad talendid meie rahvusvaheliseks tööks panganduses,“ ütleb värbamispartner Täht. Ta lisab, et 1000 töötajast üle poole tegutseb selle nimel, et ennetada finantskuritegevust, samuti on suur hulk inimesi ametis erinevate pangandusalaste tugiteenuste pakkumisega ning siin saavad tööd ka finantsvaldkonna spetsialistid ja analüütikud.
Huvilisele pangandusalane väljaõpe kohapeal
“Nordeas on ka selliseid vabu ametikohti, kus ei eeldata varasemat panganduses töötamise kogemust ja kogu väljaõpe toimub kohapeal. Mitmetes sellistes rollides eeldatakse vähemalt ühe Põhjamaades räägitava võõrkeele mõistmist. “ räägib Täht.
Tallinnast rahvusvahelist tiimi juhtiv Viktoria Viira näitlikustab, et tema juhitav „tunne oma klienti“ osakond kontrollib suurkorporatsioonide kliendiandmeid ja tema vastutada on Soome, New Yorgi ning Londoni üksused - osakonda kuulub neli tiimi: kaks tegutsevad Eestis, üks Poolas ja üks Soomes Helsingis. Juht lisab, et koostöö tiimide vahel toimub enamasti virtuaalselt, füüsiliselt saadakse kokku korra kvartalis Poolas, Eestis või Soomes. „Koroona-aeg muutis kõik kulutähelepanelikumaks ning samuti on üks suur teema reisimiste puhul jätkusuutlikkus. Aga aeg-ajalt on siiski füüsilist kokkusaamist vaja meeskonnatunde tugevdamise pärast,“ tõdeb Viira.
Sten Toel ütleb, et tema kuulub Põhjamaade CFO-de tiimi ja tema tiimi vastutusalaks on juhtida Põhjamaade äripanganduse finantse nii väikefirmade kui ka keskmise suurusega ettevõtete puhul. „Oma igapäevases töös toetan Põhjamaade finantsjuhte,“ täpsustab ta.
Töötamine teisel pool maakera
Praegu on juba laialt levinud kodust töötamine. Mõnes firmas võib töötada ka teiselt poolt maakera. Küsimusele, kas ka Nordeas saab töötada kodust, vastas Viira, et ollakse tõesti pandlikud selles osas. „Kes soovib võib kontorist töötada üks, kaks või kolm päeva nädalas ja osa aega siis vastavalt soovile kodust. Meil on ka täielikult virtuaalseid tiime, kus inimesed asuvad erinevates riikides, aga meie jaoks on väga oluline ka tiimikultuuri loomine ja see on eriti oluline pärast koroona-aastaid,“ selgitab juht.
Võrdsed võimalused ei ole lihtsalt sõnakõlks
Värbamispartner Täht räägib, et Nordeas töötamine tähendab päriselt ka töötamist põhjamaalikus töökultuuris ja näiteks naistele ja meestele pakutakse võrdseid võimalusi karjääriks.
„Sooline tasakaal on tähtis, töökultuuri loomise peetakse silmas 40-60-eesmärki, mis tähendab, et jälgitakse, et ühest soost ei oleks rohkem kui 60% juhte. Ta lisab, et Eestis on täna see näitaja 39-61 ehk naisjuhte on isegi veidi rohkem ja üldjuhul peaks nüüd uue juhi palkamisel eelistama meest,“ tõdeb ta.
Täht lisab, et töötajate rahulolu küsitletakse regulaarselt ja viimastest tulemustest selgus, et 92% Nordea Eesti töötajatest tunneb et neil on Nordeas võrdsed võimalused karjääriks sõltumata nende soost.
Kas Tallinnast saab ka New Yorki tööle liikuda?
Tallinnast New Yorki tööle mineku osas, kommenteerib Viktoria Viira, et kõik sõltub ikkagi inimesest endast, see on tema kätes. „Neid näiteid on, kus on liigutud karjääri osas erinevate riikide vahel füüsiliselt, aga võib ka koduriigist lahkumata teha rahvusvahelist karjääri – virtuaalselt,“ märgib ta ning lisab, et tema ise on üks selline näide.
Värbamispartner Eha Täht lisab, et paljud Nordea tööpakkumised on täna avatud mitmes riigis ning ei eeldata, et peab ära kolima. „Vabade töökohtade olemasolu kuulutame korraga mitmes riigis ja sinna riiki, kust me parima kandidaadi lõpuks leiame, võib ta asukoha mõttes ka jääda. “ ütleb Täht.
Kas Eestist saab teenida Soome palka?
Küsimusele, kas palgad Nordeas sõltuvad asukohamaast või ametikohast, vastab Täht, et see võib olla mõlemat pidi. „Kui elad ja töötad kõrgema elukallidusega riigis, siis on korrelatsioon olemas“, täpsustab Täht.
Milline on see Põhjamaade töökultuur?
„See ongi Nordea töökultuur ja see ei ole ühegi konkreetse riigi nägu. Võib öelda, et selles on segunenud nelja Põhjala riigi kultuur kokku. Põhjamaade töökultuuri iseloomustab range hierarhia puudumine - iga töötaja saab otsekontakti tippjuhiga, kui ta seda soovib. Ta ei pea selleks läbima erinevate üksuste juhtide kabinette,“ iseloomustab Sten Toel ning lisab, et Nordeas tuleb oma töötajatelt ühes aastas tuhandeid ideid uuendusteks ja ka tööprotsesside automatiseerimiseks. Uute ideede välja käimist toetatakse tema sõnul eriliselt: sellele pannakse suurt rõhku ja inimeste arvamust kuulatakse. Muudatusettepanek ei pea ka olema seotud inimese enda tööga. Toel märgib ka, et tema on hetkel oma rahvusvahelises tiimis ainuke inimene Eestist.
Täht toob esile ka huvitava info, mida on neile töövestlustel jaganud kandidaadid, kes on mingil hetkel otsustanud Nordeast ära minna ja siis jälle tagasi kandideerivad: „Nad tõdevad naastes, et Nordeas on inimesed päriselt olulised. Meil on päriselt hea tasakaal isikliku aja ja tööaja vahel ning sellest tasakaalust kinni pidamist jälgitakse ka juhtide poolt. Nordeas tunneb iga töötaja end olulisena ja ära kuulatuna. Töökeskkonda iseloomustab veel kaasatus, mitmekesisus ja rahvusvahelisus.“.
Samuti tõi Täht esile võrdluse töötamisega idufirmades: „Olen märganud muutust tööturul, praeguses heitlikus olukorras maailmas on minu arvates inimesed hakanud rohkem väärtustama tööandja stabiilsust – ka meilt on inimesi läinud tööle idufirmadesse ja nüüdseks on neid sealt ka tagasi tulnud“.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.