Eesti kõrghariduses on mikrokraadid võrdlemisi uus nähtus ning minult on juba päris palju küsitud, et kas see asendab tavapärast kõrgharidust. Vastus on üsna ühene: ei asenda, vaid täiendab.
Tõsi, usun, et peagi jõuame ka olukorda, kus mikrokraadidest on võimalik kombineerida terve magistrikraadi. Seetõttu oleme ülikoolides seisukohal, et äsja keskkoolilõpetanuil ei tasu kõrghariduse omandamist mikrokraadiga alustada. Kõrghariduse baas ja akadeemiline kogemus, mis on kasulik ka tööturule sisenemiseks, tuleks laduda bakalaureuseõppes.
Mikrokraadile tasub mõelda siis, kui inimene tunneb soovi enda elus pööre teha või kui tal on huvi end mõnes kitsamas valdkonnas süvitsi täiendada. Kiiresti muutuvas elus on ju kõigil meil vahel rongist mahajäämise tunne ja siis tasubki jälle õppima minna. Kümme või rohkem aastat tagasi omandatud valdkondlik kõrgharidus ei pruugi enam elus piisavalt tuge anda. Ja õppimine, mis kunagi tundus nii tüütu, sest kõike muud huvitavat oli ümberringi palju, võib vanemas eas olla hoopis ägedam.
Mikrokraad vastab võrreldes tavapärase õppega rohkem tööturu tänastele ootustele, sest selle sisu on ülikoolil lihtsam kaasajastada. Ja kui üks mikrokraad hästi toimib, siis on lihtsam muutusi sisse viia ka tasemeõppe õppekavadesse. Seega on mikrokraad justkui hea mänguruum, mis toetab ka bakalaureuse- ja magistrikraadide täiendamist ja ajakohastamist.
Teisalt aitab ülikoolidel mikrokraade ajakohastena hoida tõsiasi, et mitmed mikrokraadid sünnivad koostöös erinevate organisatsioonidega, muuhulgas ka ülikoolide koostöös. Näiteks avaneb sel sügisel kokkade akadeemia programm, mis koosneb mitmest kursusest ning millesse panustavad nii Tallinna Ülikool, TalTech kui ka Tartu Ülikool.
Lisaks on suurenenud koostöö ka meie majade sees – TLÜ-s oleme loonud juba mitu mikrokraadi erinevate meie enda instituutide teadlaste vahel. Näiteks lõid meie ühiskonnateaduste ning loodus- ja terviseteaduste instituudi töötajad koostöös mikrokraadiprogrammi „Vaidluste lahendamine – lepituse õiguslik ja psühholoogiline käsitlus“. Olen üsna kindel, et kui Vargamäe inimestel oleks omal ajal olnud võimalus selles mikrokraadis osaleda, oleks Pearu ja Andrese kraavi kaevamise konflikt oluliselt rahumeelsemalt lõppenud.
Väga tore näide on ka BFM-i ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud „Toimetaja-saatejuht televisioonis ja raadios“ mikrokraadi. See programm pakub võimalust omandada raadio- ja teletööga seotud teadmisi. Mikrokraadi jooksul saavad õppurid harjutada nii seda, kuidas mikrofoni ja kaamera ees tööd teha, kui ka seda, kuidas saatejuhte toimetajana ette valmistada. Meil on väga hea meel, et selle õppe vastu oli väga suur huvi. Soovijaid oli kordades rohkem, kui saime vastu võtta.
Niisiis pakub mikrokraadiprogrammide loomine võimalusi siduda omavahel nii erialasid, ülikoole ja ka teisi asutusi. See on väga oluline seetõttu, et nii väheneb ühe distsipliinikeskne õpe, mis on ülikooliõppele seni olnud võrdlemisi iseloomulik. Tõsi, me küll panustame ja arendame ka tasemeõppes interdistsiplinaarsust, kuid selle areng kogu ülikooli mastaabis käib väga aeglaselt. Elu seevastu ei ole üldse distsipliinipõhine ning liigub üha enam selles suunas, kus iga ühiskondliku probleemi lahendus nõuab mitme valdkonna pingutust. Just seda püüame ka mikrokraade luues silmas pidada.
Vaadates tulevikku oleme ülikoolis lootusrikkad, et peagi saab mikrokraadidest kokku panna terve magistrikraadi. Lisaks mõlgutame mõtteid rahvusvaheliste mikrokraadide suunas, et kaasata õppesse oma ala tippeksperte kogu maailmast. Ja anda vastupidi võimalus ka meie tippteadlastele õpetada mikrokraade rahvusvahelisele auditooriumile.
Tutvu mikrokraadidega:
www.tlu.ee/mikrokraadSeotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.