Selveri juht Kristi Lomp toob enda suurima kommunikatsioonialase õppetunnina välja selle, et reageerida tuleb kohe. Nii kui jääda natukenegi ootama, hakkab teema oma elu elama. "Ole aus ja ütle midagigi, isegi kui sa kogu tõde ei tea, siis räägi nii palju, kui sa tead. Ära ei jää ootama,“ tõdeb Lomp.
- "Meeskonnad, kes on edukalt kriisid läbinud, on senisest veelgi tugevamad ja kokkuhoidvamad. Kriisi läbi teinud ettevõtted on oluliselt jätkusuutlikumad ja valmis vastu võtma uusi, huvitavaid väljakutseid," leiab mitu kriisi seljatanud Selveri juht. Foto: Liis Treimann
Järgneb intervjuu Kristi Lompiga.
Kuidas muutusi kommunikeerida nii, et kõik osapooled entusiastlikult ühte sammu astuma saada?
Räägi kohe muudatuse eesmärk ära. Kui sa räägid muudatusest, aga ei selgita, milleks seda vaja on, siis sinu inimesed ei usu sellesse ja ei tule sinuga kaasa. See on kõige tähtsam.
Ma olen seda meelt, et inimesi on eri tüüpi. Ei saa eeldada, et kõik sinuga samas paadis on, eri tüüpi skeptikuid on alati. Kui on kriisiolukord, siis on oma roll käsuliinil. Kui on rahulik, stabiilne aeg, siis tilguta infot, harjuta inimesi eelseisva muutusega.
Kas Selver kasutab väliseks kommunikatsiooniks PR-firmat või enda suhtekorraldajaid? Või on kõneisikuks tippjuht? Miks selline valik?
Meil on kombinatsioon büroost ja kommunikatsioonijuhist, kes koordineerib iga valdkonna kõneisikuid. Kuna me paneme kommunikatsioonile suurt rõhku, siis kasutame büroo tuge. Lihtsamad asjad, nagu näiteks regulaarselt ilmuv siseleht, teeme kõik ise, keerukamad projektid kombineeritult koos bürooga.
Kui arvamust kohe kritiseerida, siis hakkabki koosolekutel kõlama vähem arvamusi. Kui aga inimene tunneb, et tema arvamust arvestatakse ja ideid proovitakse, seda rohkem hakatakse ka üleüldiselt arvamust avaldama. Ja arvamuste rohkusest sünnivad uued ärid, lähenemised.
Kuidas kobarkriiside taustal säilitada meeskonna koostöövõime?
Mulle kriis oma olemuselt väga meeldib. Kriis näitab ära inimese tõelise loomuse, anded, oskused ja teadmised. Kriisid tõstavad esile need inimesed, keda tõeliselt usaldada. Mul on olnud hea võimalus töötada koos inimestega, keda kriisid aktiveerivad. Inimestega, kelle sihid ja eesmärgid on kriisides veelgi selgemad. Meeskonnad, kes on edukalt kriisid läbinud, on senisest veelgi tugevamad ja kokkuhoidvamad. Kriisi läbi teinud ettevõtted on oluliselt jätkusuutlikumad ja valmis vastu võtma uusi huvitavaid väljakutseid.
Kuidas innustada oma meeskonda koosolekutel sõna võtma, avalikke esinemisi tegema?
See on seotud organisatsioonikultuuriga. Kui arvamust kohe kritiseerida, siis hakkabki koosolekutel kõlama vähem arvamusi. Kui aga inimene tunneb, et tema arvamust arvestatakse ja ideid proovitakse, seda rohkem hakatakse ka üleüldiselt arvamust avaldama. Ja arvamuste rohkusest sünnivad uued ärid, lähenemised. Tuleb olla avatud ja luua avatud kultuuri.
Kümme aastat tagasi, kui märgati, et Kaubamaja grupis ei võetud puhkusi maksimaalselt välja, võttis juhtkond selgelt jutuks, et me ei tohi teha ületunde.
Kelle esinemist Pärnu juhtimiskonverentsil enim ootad ja miks?
Kindlasti tulen kuulama kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna pressijaoskonna ülema, major Taavi Karotamme ettekannet teemal, kuidas rääkida julgeolekuolukorraga kaasnevatest keerukatest ning inimestes ärevust tekitavatest asjadest selgelt, loogiliselt ja ilma keerutamata. Sõjaväest on minu arust üldse juhtidel palju õppida, seal on kogu aeg kriisid või valmistutakse kriisideks. Tänapäeva muutuvas maailmas, kus on palju tarvis tegeleda noortega ja distsipliini on vähe, on sellist ettekannet kihvt kuulata.
Veel peaks kindlasti juht kuulama Kristjan Porti ettekannet sellest, kuidas pärast tippsooritust keha ja mõte taastuma panna. Inimesed peavad palju paremini vastu, kui nad kannavad hoolt oma vaimu ja tervise eest. Siis oleme terved ja rõõmsad. Umbes kümme aastat tagasi, kui märgati, et Kaubamaja grupis ei võetud puhkusi maksimaalselt välja, võttis juhtkond selgelt jutuks, et me ei tohi teha ületunde. Kellele sind vaja on, kui sa oled üle töötanud ja puhkamata? Üle töötanud inimese ajutegevus raugeb ja me väga hoolega jälgime, et inimesed ei teeks töötunde. Et inimesed ei töötaks uhkusega õhtul kella kaheksani. Eks salaja kodukontoris ikka tehakse ületunde. Kui teha kaheksa tundi intensiivset tööd, siis sellele peab järgnema tervisele keskendumine ja vaimu puhastamine, ma usun, et see on ettevõttele palju kasulikum kui ületunnid.
Tallinna Kaubamaja Gruppi kuuluvad ettevõtted Kaubamaja ja Selver on 28. juhtimiskonverentsi "Segased ajad, selged sõnumid“ peatoetajad.
18.–19. mail toimub 450 osalejaga 28. Pärnu juhtimiskonverents "Segased ajad, selged sõnumid“
Konverents keskendub tänavu kommunikatsioonile kui juhi tööriistale number 1. Ebastabiilsete olukordade mõjude maandamiseks on kommunikatsioon esmatähtis ja stabiilsust pole veel kuskilt näha. Pealegi, empaatia ja kommunikatsiooniga saab ennetada inimeste töövõime langust.
Konverentsi kaks kandvat teemat on strateegiat toetav kommunikatsioon ja juht kui jutuvestja.
Konverentsi ligi 40 esineja seas astuvad lavale Enefit Green juht Aavo Kärmas, 2022. aastal parimaks juhiks valitud LHV juht Madis Toomsalu, 500 tudengiga rahvusvahelise programmeerijate kooli kood/Jõhvi juht Karin Künnapas, A. Le Coqi juhataja ja 2019. aastal parimaks juhiks valitud Jaanus Vihand, kirjanik ja "Õnne 13" stsenarist Andra Teede, kaitseväe major Taavi Karotamm, loovagentuuri Utopia loovjuht Leslie Laasner, kaitseliitlane ja advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Karin Madisson ja teised tuntud ja armastatud Eesti juhid ning Eesti elu edendajad.
Seotud lood
Kaubamaja juht Erkki Laugus peab valitsuse maksumuudatuste kommunikatsiooni läbikukkunuks ja ei mõista, miks ei oldud raskeid teemasid kommunikeerides siirad ja ausad.
Poes käib igapäevane suhtlus kõige erinevamate inimestega, ükski päev ei sarnane teisega ja ükski klient järgmisega. Väikesed arusaamatused – olgu juhtimises, turundussõnumites või teeninduses – võivad kliendisuhte pikaks ajaks rikkuda, samas kui asjatundlik ja õigeaegne nõuanne ja mõnus teeninduskogemus toob kliendi ikka ja jälle tagasi.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.