Viimase kahe aasta jooksul on hinnad tõusnud kiiremini kui inimeste sissetulekud. Hinnakasv on tänaseks aeglustunud, kuid kõrged hinnad on jäänud püsima. Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson räägib toidukaubaturu seisust ja sellest, kuidas leibkonnad uue olukorraga kohanenud on.
Toidukaupade hinnatõus Eestis algas 2021. aasta kevadel – seda vedasid värske kala, teravili, toiduõli ja aasta lõpus energiakandjate maailmaturu hinnatõus. 2021. aasta lõpus ületas toidukaupade hinnatõus +5% ja üldine hinnakasv +10% piiri. 2022. aastal kiirendasid energiakandjate ja toidukaupade kallinemine hinnakasvu 20% tasemele, toidukaupade hinnatõus kulmineerus 2022. aasta detsembris 29,8% tasemel. Võrreldes 2020. aastaga on toidukaubad 40% kallimad.
Kulutused igapäevastele toidukaupadele ja eluasemele moodustavad üle 40% leibkondade sissetulekutest. Arvestades sissetulekute kasvu aeglasemat tempot, on leibkondade ostujõud langenud 3-4 aasta tagusele tasemele.
Tarbija teeb teadlikumaid valikuid
Oskuslike valikutega on suudetud vähendada pool toidu hinnatõusu mõjust. Kaupmehed märkavad, et ostukorvis on kampaaniatoodete osakaal märgatavalt suurenenud. Kliendid on riiulitelt avastanud soodsama hinnakuvandiga tooted, mis parematel aegadel tagaplaanil olid.
Kõrge tähelepanu on püsinud odavama hinnaklassi toodetel, mille hindade tõus on oluliselt ületanud küll keskmist hinnakavu, ent toodete hinnatase on jätkuvalt soodne. Näiteks odavad kiirtoidud, kus 30%-40% kallinemine ei ole nõudlust pidurdanud.
Keskmine ostukorv on ühe toote võrra vähenenud
Kiire hinnakasvu negatiivseks küljeks jaekaubandusele on vähenenud nõudlus. Üldiselt kehtib reegel, et kui hinnakasv ületab 5% piiri, hakkab nõudlus vähenema. Alates 2022. aasta kevadest on toidukaupluste mahuline müük langenud.
Inimesed külastavad erinevaid kauplusi, et katta igapäevase toidulaua vajadused, ja kestvuskaupade ostud on edasi lükatud.
Septembris vähenes toidukaupade hinnatõus alla 10%. Järgmise aasta suhtes ollakse optimistlikud ja oodatakse hinnakasvu aeglustumist alla 5% taseme ning mahumüügi kasvu taastumist. Eelseisvate käibemaksu määra muudatuste mõju jääb toidukaupade hindadele kahe viimase aasta hinnatõusu taustal pigem minimaalseks.
Tiheda konkurentsiga on klientidel palju võita
Hinnavõrdlused on kaotanud oma atraktiivsuse, sest kaupmehed pakuvad erinevaid tooteid, mida pole võimalik täiesti võrrelda. Klientide teadvuses on ühikuhinnad olulisemad kui erinevad allahindlused.
Me usume, et kuigi hind on tähtis argument, ei ole see ainus määrav tegur toidukaupluse valikul. Selver pakub konkurentsivõimelist hinnataset ja ei tee kompromisse toodete ja teenuste kvaliteedis. Hoolimata majandussurutisest pingutame jätkuvalt klientidele meeldiva ostukogemuse, hõrgutavate maitseelamuste ja innovatiivsete lahenduste pakkumise nimel.
Kellele aga peamiseks argumendiks on hind, siis näiteks Selveris on üle 1500 erineva kampaaniatoote ning üle 400 püsivalt soodsa hinnaga toodet, mis kliendile igapäevaselt enam ostetud tootegrupid soodsalt toidulaule toovad.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele