Kulinaaria OÜ: inimesed on hakanud jälle valmistoitu ostma

Kulinaaria OÜ on Selver AS-i tütarfirma ning tegutseb peamiselt Selveri Köögi kaubamärgi all. Möödunud aasta kohta ütleb Heinver, et edu taga olid agressiivsemad kampaaniad ja hindadega vastutulek.

Probleemiks on aina kallinevad tooraine- ja energiahinnad. Toidutootmine on energiamahukas ettevõtmine, kuna tootmiskeskkond tuleb hoida jahedana.

Vahel on probleemiks ka tooraine saadavus ja kvaliteet – mahud on suured ja hankijad pole väga enesekindlad. Peame tegema palju järelvalvet, et kokkulepitud kogused kohale jõuaksid. See tähendab, et oluline roll on kvaliteedikontrollil.

Tooraine võib olla vahest kehvema kvaliteediga ja see nähtus on ajas süvenev. Kõiki kaugema otsa kaupu hakkasime välistama siis, kui laev Suessi kanalisse kinni jäi ja meie peenemad maitseained või natuke harukordsemad toorained tulemata jäid. Tegime strateegilise otsuse, et kasutame lähedal asuvaid hankijaid. Kahjuks pole võimalik Eestist vajalikke koguseid saada, sest maht on lihtsalt nii suur.

Üllataval kombel ujusime möödunud aastal Eesti majandusele vastuvoolu. Meid mõjutas hästi see, et saime partneritele mahutooteid teha.

Vanasti oli peolauatoodete tellimine etteplaneeritum. Täna tellitakse pigem viimasel hetkel või ostetakse peolauatoode Selveri tavariiulist. Siiski näeme, et üldrahvalikke tähtpäevi tähistatakse endiselt pidulikult, olgu selleks sõbrapäev, naistepäev või mis iganes lipupäev – ikka leitakse põhjust pidu pidada ja endale midagi head lubada.

Huvitav on see, et seni, kuni Selveri Köök ja iseseisev ettevõte Kulinaaria on eksisteerinud, on populaarseimad tooted püsinud samad. Märksõnaks on klassika: pasteet, ahjukartul, kartulipuder ja sünnipäevasalat. Ka uuemad tootearendused on hästi vastu võetud, kuid tipus on endiselt ühed ja samad klassikud.

Äriliselt tuleb olla aktiivne ja kliente jälgida. Uskumatult hästi läks sel aastal vastlakuklitega. Müüsime juba nädal enne vastlapäeva rohkem kui meie igasugused prognoosid ette näinud olid. Ka sõbrapäev töötab hästi, kui teha vastavate kaunistustega torte, kooke ja martsipane. Tähistamised ja kinkimised on inimestele olulised.

Meie portfellis on tootmises üle 450 toote. Mõned tooted on püsivalt sortimendis, kuid oluline on ka hooajatoodete osakaal portfellis, näiteks guljašši ja hernesuppi keset suve ei osteta. Kevad-suvisel ajal toodame rohkem rohelisi salateid ja kergeid lisandeid. Sortiment peab vastama sellele, mida klient nõuab – ei ole võimalik jõuga panna keset suve sööma toodet, mis sinna ei kuulu.

Tootearendus käib meil läbi aasta – lansseerime kindlate voogudena. Viimastel aastatel oleme tegelenud toodete tervislikumaks muutmisega. Retsept jääb suuresti samaks, kuid vähendame soola ja suhkru koguseid.

Lisaks oleme teatud tootekategoorias taimsed vahukreemid asendanud loomset päritolu toormega (rõõsk koor ja või). Näiteks kartulipudrus on nüüd ehe või. Väljapoole ei paista see suure tootearendusena, kuid kõik muudatused võtavad aega: teed katsed, muudad juhendeid ja retsepte ning lõpuks tuleb ka etiketid ära vahetada.

Muudatusi ei tohi teha järsult – suhkru ja soola sisaldust tuleb vähendada sammhaaval, sest muidu klient ei tule kaasa. Siiani on muudatused hästi vastu võetud.

Ühes päevas toodame 14-16 tonni toitu, mõnel tähtpäevadel tuleb veelgi rohkem. Näiteks enne jõululaupäeva oleme tootnud üle 20 000 kg.

2020. aastal valmis teil Baltimaade moodsaim toidutootmise linnak. Kuidas on see teie käekäiku mõjutanud?

Tootmislinnaku suurendamine ja uuendamine sattusid õigesse aega. Oleme väga õnnelikud, et me seda planeerima hakkasime ja veel õnnelikumad, et see tegemine jäi perioodi, kus kõikidel kettidel ja tööstustel COVIDi tõttu rasked ajad olid – saime ehitamise ja renoveerimise ajal vähe toota ning nõudlus oligi väiksem.

Ehkki maailmas oli suur kiipide ja elektroonikaseadmete defitsiit, siis meil vedas – saime kõik seadmed kätte ja seda mõistliku hinnaga. Meile sobisid täpselt sellised tingimused ja tarneaeg, mis sel ajal Itaalia ja Saksamaa ettevõtetele jõukohane oli.

Peale uue hoone valmimist saame toota rohkem ja kvaliteetsemalt – tänu puhtale tootmiskeskkonnale, kus on parem ventilatsioon ja madalam temperatuur, on toodete säileajad palju pikemad. Me ei pea lisama ühtegi säilitamiseks vajalikku lisaainet. Laoseisu meil sisuliselt pole – kaup tuleb liinilt, seisab cal 12 tundi ja sõidab juba minema ehk lisasäileaeg, mis tootele tekib, on kasulik poodidele ja lõpptarbijale.

Meil on 250 töötajaga kollektiiv. Uues tootmishoones toodame küll rohkem, kuid töötajate arvu ei ole pidanud suurendama. Meil on automaatjuhitavad seadmed ning jätkuvalt on reservi veelgi tootmismahtu suurendada. Me ei pea töötajate pärast tänases keerulises olukorras muretsema.

Tehnoloogiliselt me praegu uusi investeeringuid seadmetesse ei tee – ka olemasolevatel masinatel on rakendusvõimalusi, mida me pole veel kasutanud. Näiteks võime laiendada frititud toodete sortimenti.

Tootearendus peab olema veidi konservatiivne – Eesti inimesed ei armasta väga suuri muudatusi. Praegu pole majanduslik seis nii roosiline ka, pigem tegeleme tavapärasega ja püüame säilitada stabiilsust.

See aasta algas meil väga hästi – jaanuaris müüsime võrreldes möödunud aasta sama ajaga 7%. Näib, et ka veebruar tuleb hea.

Meil tuleb korrastusaasta – oleme tehase käima saanud ja tegeleme retseptide parendamisega. Istume maha, rahuneme ja paneme paika järgmise kolme aasta strateegia. Vaatame ka tagasi sellele, mis tehtud ja kuidas see välja kukkus.

Arvan, et meil kõigil tuleb kõvasti tegeleda hinnaga, sest kliendid on selles osas tundlikud. Aina olulisem on kõigi jaoks tooraine kvaliteet. Tuleb oma kliente tunda ja võimalikult hästi ootuseid täita. Energiamajandus ja muud kriisid ei ole toitutööstustes väga juhitavad, tuleb lihtsalt vahel leppida ja harjuda. COVID räsis toidutööstusi korralikult ja kellelgi pole väga vana rasva, mille peal elada.

Teine teema on maksundus. Me püüame siin järgmise kolme aasta peale ette vaadata, kuid maksundus tekitab strateegiasse halli rea – riigi poliitika vaatest võib siin veel mõjureid mängu tulla. Vanasti öeldi, et ära karda suuri kulusid, vaid väikseid tulusid. Kui meie riigil on võimalik leida meetodid, et ühiskonna tulusid kasvatada, siis me saame ka makse tõsta. Vastupidi ei saa olla.