Kõrgete intressimäärade mõju aktsiaturule

Samamoodi mõjutavad kõrged intressimäärad ettevõtete majandustegevust ja seeläbi ka aktsiaturgu. Võtame täna vaatluse alla, millist mõju avaldavad kõrged intressimäärad nii maailma suurimatele kui ka kohalikele aktsiaturgudele.

Peale koroonapandeemia toodud langusperioodi on maailma suurimate avalikult kaubeldavate ettevõtete aktsiate väärtus läbinud korraliku tõusu. 2023. aasta tõi endaga kaasa S&P 500 börsiindeksi väärtuse plahvatusliku tõusu, mis ei ole 2024. aastal raugemise märke näidanud. Samamoodi käitub ka Dow Jonesi indeks, mille väärtus on samuti tõusvas trendis.

Võrdluseks võib kõrvale võtta Baltimaade regionaalse aktsiaturu indeksi OMX Baltic 10, mis on alates 2023. aasta algusest püsinud võrdlemisi stabiilsena, kõikudes vahemikus 270-300. OMX Baltic 10 hõlmab kõigi kolme Balti riigi kümmet enim kaubeldud aktsiat, seega annab indeks hea ülevaate Baltimaade aktsiaturu tegelikust olukorrast. OMX Helsinki 25 on Soome analoog Baltimaade aktsiaturu indeksile, hõlmates 25 Helsinki börsiturul enimkaubeldud aktsiat. Kui Baltic 10 aktsiaindeks püsis eelneva aasta jooksul võrdlemisi stabiilsena, siis H25 oli kogu 2023. aasta keskel langevas trendis ning hakkas uuesti tõusma alles oktoobris.

Tähelepanelik lugeja võib nüüd küsida: kui globaalsed börsiindeksid on järjest tõusmas ning Ameerika Ühendriikide ja Aasia turgude aktsiate väärtus purustab rekordeid, siis mis seisab kohaliku aktsiaturu stabiilsuse taga ja ei lase Baltimaade ega Soome aktsiate väärtusetel taevasse tõusta?

Käesoleva aastakümne majandust jääb tulevikus kindlasti iseloomustama sõna “inflatsioon” – Eesti aastane inflatsioon oli 2023. aastal üks Euroopa Liidu riikide kõrgemaid ning teema on nii tarbijate kui ettevõtete seas tekitanud palju poleemikat. Tarbijahindade, energiahindade ja alusinflatsiooni tõusu aeglustamiseks on pangad kehtestanud laenudele regulaarsest kõrgemad intressimäärad, kuna intresside tõstmine on üks efektiivsemaid viise inflatsioonitõusu kontrolli alla saamiseks.

Praegused kõrged intressimäärad tulenevad nii inflatsioonisurvest, majanduskasvu dünaamikast ning kõige olulisemalt – Euroopa Keskpanga otsustest. Kui vaadata, kuidas tulid inflatsioonitõusuga toime Eesti ja naaberriik Soome, tuleb lähenemisel välja selge sarnasus. Eesti tõstis inflatsiooniga võitlemiseks järsult intressimäärasid, mis mõjutas otseselt nii turuhindu, ettevõtete investeerimisotsuseid kui ka tarbijate kulutusi. Ka Soome pidas hinna- ja finantsstabiilsuse tagamiseks vajalikuks intressimäärade tõstmist, kuid võrreldes Eestiga on Soomes ärilaenude intressimäär ligikaudu pooleteise protsendi võrra madalam – detsembris 2023 oli Soome keskmine ärilaenude intressimäär 5,25%, Eestis aga (tollal Euroopa kõrgeim) 6,94%.

Eestis, kus nii ärilaenude kui personaallaenude intressimäärad tõusid 2023. aastal rekordilisele tasemele, seisid ettevõtted silmitsi kõrgendatud laenukuluga, mis vähendas investeerimishuvi ja avaldas survet aktsiahindadele kõige olulisemates majandussektorites. Samamoodi mõjutasid kõrged intressimäärad Soome majanduse pea iga aspekti, mõjutades tarbijate laenukäitumist ja piirates kulutusi, tekitades seeläbi probleeme ettevõtetele, mis sõltuvad tarbijapõhisest nõudlusest.

Kui uskumatult kõrged intressimäärad pöörasid Eesti ettevõtjaid alternatiivsete rahastusvõimaluste otsimiseni, siis Soome ettevõtted ei ole lasknud end varasemast tunduvalt kõrgemast intressimäärast oluliselt mõjutada ning ärilaenude väljavõtmine jätkub pea sama aktiivselt kui ka eelnevatel aastatel. Ärilaenude populaarsuse säilimise taga seisab Soomes kohati ka laialdane valik laenude ja laenutingimuste võrdlemise ressursse, mis aitab laenutaotlejal valida enda jaoks sobiva rahastuslahenduse.

Mis on aktsiaturg ilma investoriteta? Just investorite huvi saab sageli ettevõtte tulevase edu jaoks määravaks – intressimäärade tõus tähendab madalamat laenuaktiivsust, konservatiivset lähenemist laienemisele ja tootearendusele, mis muudab ettevõtte omakorda investorite jaoks vähematraktiivseks. Tegu on tõelise majandusliku nõiaringiga, millest on raske välja tulla.

Sellisel perioodil hoiavad hobiinvestorid au sees dividendiaktsiaid, mida kasutatakse passiivse sissetuleku allikana ning mis ei vaja pidevat tähelepanu ja turu olukorraga kursisolekut. Eriti atraktiivsed on stabiilsete dividendide ja rahavoogudega ettevõtted, nagu Soome elektritootmisettevõte Fortum Corporation ja Tallink Grupp AS. Teise populaarse variandina paigutavad investorid oma riskide maandamiseks raha aktsiate asemel võlakirjadesse ja erinevatesse fondidesse. See tähendab taaskord madalamat investeeringut ettevõtetesse ja nõiaring algab taas.

Pankade poolt väljastatud laenude kõrged intressimäärad on andnud põntsu ka eraisikutele, kes pöörduvad oma kinnisvara renoveerimiseks ja ehitamiseks vajaliku raha saamiseks kodulaenu asemel hoopis krediidiasutuste poolt väljastatavate ehituslaenude poole. Ehituslaenu saavad taotleda ka ettevõtted, kes soovivad oma tegevusega laieneda, kuid ei soovi ühel või teisel põhjusel pangast ärilaenu võtta.

Ehituslaen on nii ettevõtete kui eraisikute jaoks populaarne lahendus oma ehitusprojekti rahastamiseks, kuna summa makstakse välja osadena vastavale ehituse etappidele. Ehituslaene pakuvad mitmed erinevad krediidiasutused nii Eestis kui Soomes ning laenutingimuste võrdlemise portaalid on parima laenulahenduse valimise teinud taotleja jaoks lihtsaks – tarvis on vaid sisestada oma soovitud laenusumma ja laenu tagasimakse aeg.

Kodulaenu ja ehituslaenu vahel on üks märkimisväärne erinevus – kui kodulaenude tagasimakseaeg on keskmiselt mitmekümne aasta pikkune, siis olenevalt krediidiasutuse pakutud tingimustest soovitakse ehituslaenu tagasimaksmist keskmiselt viie aasta jooksul. Ehituslaenu taotlemiseks on tarvis esitada ehitusprojekt ja planeeritud eelarve ning puudub ka pankade poolt esitatud nõue omafinantseeringu või lisatagatise jaoks.

25. jaanuaril teatas Euroopa Keskpank (EKP), et baasintressimäärasid ei ole plaanis muuta, kuna praegune intressimäär on end tõestanud kui suurepärane vahend inflatsiooni pidurdamiseks – varasemalt kehtestatud intressimäärad avalduvad rangemate rahastamistingimustena, mis omakorda pärsib nõudlust ja aitab kaasa inflatsiooni pidurdamisele. Intressimäärade samal tasemel säilitamine aitab EKP nõukogu analüüsil tagada inflatsioonitaseme naasmise oodatud 2% juurde ning majandusaktiivsuse taastumise varasemale tasemele.

2024. aasta esimeses kvartalis kehtivad intressimäärad: 4,00% hoiustamise püsivõimalustele, 4,50% refinantseerimisoperatsioonidele ja 4,75% laenamise püsivõimalustele jäävad kehtima seni, kuni EKP-le laekuvad andmed näitavad, et intressimäärade langetamine ei ole majandustegevuse ergutamiseks näidustatud.