Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.
- Investor ja üks Audentese omanikest Heldur Meerits Foto: Andres Raudjalg
Haridus kui ettevalmistus tööturuks
Heldur Meeritsal, kel on pikaajaline kogemus panganduses ja investeerimisvaldkonnas, jagas Äripäeva raadios mõtteid selle üle, kuidas haridus inimeste edukust ja ettevõtluskeskkonda mõjutab. Tema sõnul ei piisa pelgalt akadeemilistest teadmistest, vaid oluline on arendada ka sotsiaalseid ja kriitilise mõtlemise oskusi, mis on ääretult olulised kiiresti muutuvas maailmas, kus inimesed peaksid olema valmis elukestvaks õppeks.
Meerits tõdes, et ettevõtjate ootused haridussüsteemile on tihti lihtsustatud, piirnedes eelkõige konkreetselt vajalike tööoskuste õpetamisega. Samas on haridus ühiskonnas oluliselt laiema mõju ja visiooniga valdkond. "Kool peaks õpetama kriitilist mõtlemist ja aitama õpilastel mõista enda tugevusi ning nõrkusi," rõhutas ta.
Erakoolidel, sealhulgas Audentesel, on selles protsessis oluline roll. Kuna erakoolide vanemad on tavaliselt nõudlikumad ja rohkem kaasatud, motiveerib see koole pakkuma paindlikumaid ja kvaliteetsemaid lahendusi, mida riiklik haridussüsteem sageli ei suuda või pole seal otstarbekas pakkuda.
Heldur Meerits
Kuigi tehnoloogia pakub palju võimalusi, jääb õpetaja roll siiski keskseks. Infotehnoloogia saab õpetaja tööd toetada, kuid mitte asendada.
Innovatsioon ja õpetajate toetamine
Haridussüsteemi tulevikust rääkides tõi Meerits esile vajaduse tõhusama ressursikasutuse ja õpetajate parema toetamise järele. Eesti õpetajate palgad on küll paranenud, kuid probleemiks jäävad ülemäärased bürokraatlikud kohustused ja suured klassikoosseisud, eriti suurtes linnades.
Ühe mõttena pakkus Meerits välja, et õpetajate töö sisu peaks muutuma selliseks, mis pakub neile rahuldust ja võimaldab keskenduda õppetööle. Samuti usub ta, et tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti rakendamine, võib tulevikus kergendada õpetajate koormust, näiteks automatiseerides kodutööde kontrollimist ja lihtsustades tugiprotsesse. "Kuigi tehnoloogia pakub palju võimalusi, jääb õpetaja roll siiski keskseks. Infotehnoloogia saab õpetaja tööd toetada, kuid mitte asendada," märkis Meerits.
Väljakutsed ja võimalused hariduses
Üks olulisemaid küsimusi, mida saates käsitleti, oli koolide edetabelite koostamise loogika. Meeritsa hinnangul ei näita need tegelikku õpetamise kvaliteeti, vaid pigem seda, millistes koolides õpivad paremate võimetega õpilased ning kuritegelik selles osas on nende edetabelite tõlgendused. Ta tõi eeskujuks Soome, kus hinnatakse gümnaasiumide edukust põhikooli ja gümnaasiumi tulemuste võrdluse põhjal. Selline lähenemine keskendub õpilaste arengu hindamisele, mitte pelgalt algsete võimete kuvamisele.
Veel üheks kriitiliseks teemaks oli hariduse juhtimine ja ressursside kasutus. Meeritsa meelest on Eesti haridussüsteemis liiga palju väikeseid koole ja klassikomplekte, mis põhjustavad ressurside ebaefektiivset kasutust. Samuti rõhutas ta, et omavalitsuste haridusvaldkonna kompetents ja koolijuhtimise mudelid vajaksid täiendavat tähelepanu.
Audentese 30. juubelisarja esimene podcast arutleb hariduse, tööturu ja ühiskonna üle. Kuula ja mõtle kaasa, kuidas tagada, et haridus vastaks tuleviku tööturu vajadustele. Külas on Heldur Meerits, saadet juhib Lauri Toomsalu.
Heldur Meerits haridusest ja tööturust: kas kool ikka valmistab piisavalt ette?
Seotud lood
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.