Uuring: kulla pikaajaline tootlus on ületanud inflatsiooni kahekordselt

“Föderaalsetel ametiasutusel on keelatud astuda samme CBDC loomiseks, emiteerimiseks või propageerimiseks,” seisab Valge Maja kodulehel avaldatud määruses.

Valitsus ja Kongress on nüüd keskpanga digirahade osas järsult suuna muutnud. Veel 2022. aastal allkirjastas Biden määruse, millega sooviti kiirendada keskpanga digiraha väljaarendamist. Samuti hakkasid regulaatorid Bideni ajal erasektori krüptorahadele piiranguid seadma, regulaatorite hambusse sattusid suuremad krüptobörsid nagu Coinbase, Binance ja paljud teised.

Trumpi määruse võtsid krüptorahade entusiastid aga avasüli vastu. Valitsuse teatel on nende poliitika eesmärk teha Ühendriikidest krüptorvarade innovatsiooni keskus. Selleks lõdvendatakse regulatsioone krüptorahadele, aga samal ajal keelatakse valitsuse keskpanga digiraha arendamine, sest see „ohustab inimeste vabadusi“. Seega dereguleerib Trump krüptorahasid, aga keelustab selle tehnoloogia abil keskpanga digirahade loomise.

Nimelt on krüptorahadel, mis võimaldavad privaatselt ja kolmanda osapooleta arveldada, ka oma varjukülg. Kuigi suur osa erasektori digirahadest on detsentraliseeritud, siis digiraha on võimalik ka tsentraliseerida. Kui kasutada pearaamatu tehnoloogiat ja süsteem tsentraliseerida, võimaldab see keskpangal või valitsusel pangakontodelt raha kustutada või programmeerida seda nõnda, et seda saab kasutada vaid teatud ostude sooritamiseks.

2023. aasta kevadel ilmunud Cato Instituudi uuringust selgus, et USA kodanikud keskpanga digiraha ei toeta. Uuringus küsiti: „Milline neist kahest väitest on sinu vaatega rohkem kooskõlas?“ Väited ja vastanute osakaal on näha allpool oleval graafikul. Uuringu kohta saab pikemalt lugeda siit.

Pretsedendi, kuidas valitsused võivad inimeste pangakontode kallale minna, leiab ka USA naabrite seast. 2022. aastal otsustas Kanada peaminister Justin Trudeau külmutada umbes 200 inimese pangakontod, kes osalesid veokijuhtide koroonapiirangute vastasel protestil. Juhtnöörid varade külmutamiseks anti pankadele, CBDC puhul saaks valitsus seda teha otse. Sisuliselt lõigati inimesed finantssüsteemist täielikult välja. Sellega seadis Kanada ohtliku pretsedendi, mis näitab, et demokraatlikes lääneriikides võidakse astuda ka selliseid totalitaarsusele kalduvaid samme.

Hiinas on valitsus keskpanga digiraha juba pilootprojektide kaudu testimas. Hiina Keskpank on arendamas digitaalset jüaani (e-CNY), mida pakuti näiteks allalaadimiseks 2022. aasta Pekingi olümpiamängude külalistele. Muuhulgas on hiinlased testinud ka kodanike raha kustutamist kontolt. Arvestades Hiina sotsiaalse krediidi süsteemi sobib antud lahendus totalitaarsele valitsusele väga hästi, sest võimaldab karistada kodanikke, kes ei ole kuulekad.

Trumpi otsust mõjutas suuresti vabariiklaste leeris mullu presidendikandidaadiks olnud ettevõtja ja poliitik Vivek Ramaswamy. „Keskpanga digiraha on minu hinnangul ohuks vabadusele siin riigis,“ ütles ta eelmise aasta jaanuaris Bloombergile. „See teeb valitsusele kättesaadavaks mehhanismi, millega on võimalik sinu pangakonto tühjaks teha juhul, kui ütled või teed midagi, mis valitsusele ei meeldi. Rääkisin sellest ka Trumpiga ja pärast seda võttis ta selle teemaks.“

CBDC vastu võitleb aktiivselt ka Utahi senaator Mike Lee, kes on ka USA Fort Knoxi kullareservide auditeerimise poolt. Veebruari alguses tuli ta välja seaduseelnõuga, mis muudaks Trumpi CBDC keelu jäädavaks. Senatis on suurimateks eelnõu toetajateks veel Texase senaator Ted Cruz ja Florida senaator Rick Scott.

„Ameerika Ühendriigid ei vaja keskpanga digiraha saamaks aru, et see on halb idee,“ ütles Lee. „Me näeme, mis on juhtunud Hiinas digitaalse jüaaniga. Varajase testimise käigus kustutas Hiina oma kodanike raha pärast teatud ajaperioodi kontolt. See sundis Hiina kodanikke kasutama oma sääste vastavalt valitsuse sunnile. Minu eelnõu kaitseb sarnase sekkumise vastu, keelates ära Föderaalreservil ja kõigil valitsusasutustel CBDC loomise või emiteerimise. Olgu selleks otsene CBDC pakkumine tarbijatele või vahendajatega mudel.“

USA keskpanga Föderaalreservi juht Jerome Powell on öelnud, et CBDC kasutuselevõtuks on neil vaja ka USA Kongressi ja avalikkuse heakskiitu. „Me ei lähe sellega edasi, kui Kongress seda ei toeta. Ideaalis võiks sellega kaasneda ka seadus,“ on Powell öelnud.

Trumpi kriitikute sõnul tähendab otsus seda, et USA jääb raha arendamisel teistest riikidest nüüd maha. Praeguseks arendavad keskpanga digirahasid enam kui 130 riiki, representeerides 98 protsenti maailma sisemajanduse koguproduktist, kirjutab Reuters.

CBDC toetajad ütlevad, et digiraha teeb peagi võimalikuks 24/7 toimivad reaalajas piiriülesed maksed. Samuti on need võimelised asendama füüsilist sularaha. Seega CBDC arendamine võimaldab nende sõnul käia kaasas tehnoloogia muutuste ja arenguga. Samuti peaks see suurendama turvalisust ja võimaldama paremini võidelda rahapesuga.

CBDC vastased seevastu ütlevad, et paljud CBDC eelised saab välja arendada ka olemasolevate maksesüsteemide kaudu. Protestijate sõnul võivad keskpanga digirahad kujuneda valitsuste viisiks, kuidas kodanike järel nuhkida ja nende raha kulutamist kontrollida.

Analüüsikeskuse Atlantic Councili keskpanga digirahade monitooringu juht Josh Lipsky ütles Reutersile, et Trumpi otsus annab Euroopale „vaba mängumaa“ digirahadega privaatsuse ja küberturvalisuse standardite loomisel. Samuti soodustab Trump niinimetatud stablecoinide (erasektori krüptorahad, mis on tagatud dollariga) kasutamist. „Need stablecoinid muutuvad de-facto digitaalseks dollariks,“ ütles Lipsky. Tuntuimad stablecoinid on Tether ja Circle.

Trumpi otsus ning USA poliitikute suund tähendavad, et järgmise nelja aasta jooksul USAs keskpanga digirahasid arvatavasti ei tule. Küll aga arendavad neid edasi paljud teised riigid, ka Euroopa Keskpank ning Eesti.

Mis on CBDC erinevus tavapärastest, kontrol hoitavatest eurodest või dollaritest, mis on digitaalsel kujul? Peamine erinevus on selles, et inimese pangakontol hoitav valuuta on kommertspanga kohustus (ehk inimesel on kommertspanga ees nõue). CBDC on aga keskpanga kohustus, vaatamata sellele, et selle jaotamine võib toimuda läbi kommertspankade, makseteenuse osutajate ja digitaalsete rahakottide. Ka sellisel juhul on CBDC keskpanga kohustus.

Sisuliselt tähendab see, et raha on keskpanga kontrolli all. Kuna keskpanga digirahad on erinevalt elektroonilisest rahast ka programmeeritavad, siis saab kontodele kehtestada näiteks intressimäärasid, kas positiivseid või negatiivseid. Negatiivse intressi puhul võetaks teatud summa mingi perioodi tagant ära, positiivse puhul pannakse juurde. Kui keskpanga hinnangul on majanduses nõudlust liiga vähe, võidakse kohaldada kontodele näiteks negatiivseid intresse, et sundida inimesi rohkem kulutama.

Ühtlasi on CBDC puhul valitsusel võimalik otsustada, mille peale digiraha tohib kulutada. Näiteks annab see võimaluse hakata piirama teatud toodete, näiteks kütuse, tarbimist. Samuti võimaldab see piirata näiteks kulutusi, mis inimese süsiniku jalajälge liialt suurendavad jms.