Ekstöötajad süüdistavad tuntud mööblipoe juhti kiusamises
„See on nii kohutavalt kurb lugu,“ ütleb Asko mööblikauplusi haldava Indoor Groupi endine töötaja, kes nägi pealt säravate silmadega saabunud noore kolleegi kiusamist ja lahti laskmist.
Kui töötaja Malle (nimi muudetud) paar aastat tagasi Indoori Groupi tööle läks, leidis ta enda sõnul eest toreda skandinaavialiku töökultuuri. Ta mäletab isegi imestust selle üle, et mõned kolleegid olid firmas töötanud pikalt, 10-20 aastat: see võiks ju kaubandusettevõtte kohta mõndagi head kõneleda. Eelmise aasta augustis tema sõnul kõik muutus.
“Teinekord tõusin hommikul hambad ristis, ma ei tahtnud sinna minna. Ma läksin vägisi,” kirjeldab üksikema Sveta töötamist õmblusvabrikus väikelinnas Türil, kus peale õmblemisega raha teenimise muid valikuid palju ei olnud, et last ära toita. Nii töötas ta aastakümneid kohas, kus valitses pidev töötajate alandamine.
Kui töökiusamise ohvriks langenud inimene ei saa töökohas abi ning on psühholoogiliset viidud nii kaugele, et peab töölt lahkuma, on tal õigus saada hüvitist, mida peab maksma tööandja.
Töökiusamise mõjusid võib inimese emotsionaalses tervises märgata juba siis, kui kogu olukord on kestnud pool aastat. Tüüpilised on sel puhul kolleegidest eemale hoidmine, samuti on sagedased depressioonijuhtumid.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.