"Ma pean tunnistama, et kui ma selliseid andmeid loen, siis mu süda tõmbub valust kokku," ütleb riigimees Jüri Raidla, rääkides laste elamisest Eestis allpool vaesuspiiri.
Inimeste frustratsioon ja pettumus, tulenegu see koroonapiirangutest või erinevustest elatustasemes, on ühiskonna arengule ohtlik, tõdeb Jüri Raidla. Ta leiab, et lõhed ja praod Eesti ühiskonnas olid olemas ka enne pandeemiat, kuid nagu ikka kriisi ajal, hakkavad lõhed palju rohkem silma paistma ja ilmselt neid ka võimendatakse.
Olukorra teeb tema ja ka riigikontrolör Janar Holmi silmis veel keerulisemaks see, et riik saadab kriisi ajal elanikele segadust külvavaid sõnumeid.
Jüri Raidla on vandeadvokaat, paar aastat tagasi usinalt tegutsenud Riigireformi Sihtasutuse üks eestvedajaid ning Eesti esimene justiitsminister. Janar Holm on Eesti riigikontrolör, kes on varem töötanud asekantsleri ja kantslerina haridus- ja teadusministeeriumis ning sotsiaalministeeriumis.
Advokaadibüroo Ellex Raidla teatas hiljuti, et 1. jaanuarist tõstetakse advokaatide palka 20 protsenti. Samalaadseid palgatõuse tehakse väga paljudes teisteski valdkondades. Samas kasvab Eesti inimeste elujärg erinevates valdkondades väga erineva tempoga. Hakkas silma näiteks niisugune võrdlus, et Tartu linnapea palk kasvas nelja aasta kohta rohkem, kui on päästja kuupalk. Ja päästjate palgatõs, nii nagu paljude teiste avaliku sektori teenistujate palgatõus, on kuskil 3-5 protsenti, kui sedagi. Kas teie hinnangul on see mingisugune ohumärk? Kas riigis on asjad kuidagi rebenemas või nihu minemas, kui ongi näiteks nõnda, et linnapea palk tõuseb nelja aasta kohta rohkem, kui päästja üleüldse kuus raha saab?
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.