Venemaa ja Valgevenega äri tegemine muutub Eesti ettevõtjatele pea võimatuks, sest pangad piiravad sanktsioonide tõttu makseid ning mitmed tööstusharud peavad senistele tarneahelatele leidma alternatiivid.
Kaubandus- ja tööstuskoja juht Mait Palts ütles, et Eesti ettevõtjate jaoks on praegu suurim mure see, et 70% Vene pangandusest lõigatakse üleilmsest finantssüsteemist välja. Praegu jäävad puutumata vaid energiasektoriga tugevalt seotud Sberbank ja Gazprombank.
Kui tarbijate huvi Ukraina toodete vastu kasvab üha rohkem, siis Venemaa ja Valgevene kaupu enam naljalt poelettidelt ei leia. Kauplusketid nuputavad, mida nende toodetega peale hakata, samal ajal on hulgikaupmehed ahastuses, sest neil pole tagastatava kaubaga midagi peale hakata.
Tarkvaraettevõte Helmes ei kavatse oma tegevust Valgevenes päevapealt lõpetada, sest see oleks nende hinnangul pikaaegsete töötajate suhtes ebainimlik. Küll aga viiakse ettevõtte tegevus Valgevenest tasakesi välja, teatas ettevõtte juht Jaan Piilesaar.
Kui OG Elektra laos töötav Serhii Gavrilyuk 24. veebruari hommikul ärgates kuulis, et tema kodumaal on puhkenud sõda, oli tema esimene mõte pere koju tuua. Abikaasat tuli aga omajagu veenda. „Ta ei tahtnud ära sõita, vaevu suutsin talle aru pähe panna,“ meenutab Gavrilyuk.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.