Tallinna linnavolikogu otsustas kehtestada 1997. aastal maamaksu määraks 0,8 protsenti maa maksustamishinnast aastas senise 1,2 protsendi asemel.
Uue madalama määra kehtestamisel võeti arvesse 1997. aastal kehtima hakkavaid kõrgemaid maa maksustamishindu ning linnakodanike ettepanekuid ja pretensioone maamaksu suuruse kohta, ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Taimi Lokotar.
«Maa hindade näiliselt järsk tõus on tingitud sellest, et maa korraliste hindamiste vaheline periood oli kolm aastat ning turuhindade pidev tõus pole maksustamishindades varem kajastunud,» ütles Lokotar.
Kinnisvarafirma Mendelson & Co projektijuhi Olev Oja sõnul püütakse järjekordselt vaid numbritega mängida. «Esmalt tõusid maa maksustamishinnad mitu korda ja seda lärmi, mis selle ümber tekkis, püütakse nüüd madala maa maksumääraga vaigistada,» lisas Oja.
Pärnu maa-ameti juhataja Aivar Allikivi ütlusel tõsteti Tallinnas maa maksustamishinnad kõrgele, maamaksu määra protsent lasti madalale ja seega suurenes erastamishind.
«Kui me tahame erastamishinda hoida piisavalt madalal, et tekiks huvi maa erastamise vastu, siis pigem tuleb maa maksustamishind madalamaks lasta ja protsenti tõsta,» lisas Allikivi.
Kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimehe Indrek Sauli sõnul on järjekordselt makse tõstetud ja rahul sellega küll olla ei saa.
«Kui eelmisel aastal oli maa maksumääraks 1,2 protsenti ja sel aastal langetati seda 0,8 protsendini, siis seda ei saa käsitleda kui maksu tegelikku vähendamist,» lisas Saul.
Põllumajandussaaduste tootmise eesmärgil kasu- tusel oleva haritava maa, samuti loodusliku rohumaa maamaksu määraks jäi Tallinnas endiselt 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.