1997. a majandusolukorra eksperthinnang pessimistlik

Eesti konjunktuuriinstituudi tellimusel toimunud uurimuses hindavad eksperdid detsembri majandusolukorda rahuldavaks ja soodsamaks kui aasta tagasi.

«Areng on olnud aga mittepiisav, reformide läbiviimise käigus on Eesti majandus erinevatel hinnangutel kaotanud oma potentsiaalist umbes 40%. Nüüd tuleks see potentsiaal kiirelt taastada, vajalik majanduskasv oleks 5--6%,» sõnas Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusuuringute grupijuht Leev Kuum.

EKI hinnangul võib sisemajanduse koguprodukti juurdekasv 1996. aastal tulla umbes 2,5%, mis on majandusministeeriumi prognoosist protsendi võrra väiksem.

Kõige soodsamaks hindasid eksperdid majanduse üldolukorda 1995. aastal. 1996. a esimesel kolmel kvartalil on hinded alla rahuldava taseme, neljandal kvartalil rahuldav.

Alla rahuldava taseme hinded on kolmel aastal iseloomustanud investeeringuid. Põhjustena nimetas Leev Kuum välisinvesteeringute osakaalu langust, erastamise jõudmist lõpufaasi ja ettevõtete omavahendite ebapiisavust investeeringuteks.

Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnul lähtusid eksperdid hinnangu kujundamisel teise kvartali andmetest, ent kolmandas kvartalis oli otseinvesteeringute sissevool tunduvalt suurem.

Suuremate investeeringutena 1996. a märkis Ratso Eesti Telefoni 420miljonist investeeringut. Coastal Corp investeeris Eestisse 240 mln krooni, Elcoteq 475 mln krooni ja Eesti Raudtee leitud välisinvestor Hermann Koehne Baunternehmung GmbH 45 mln krooni.

Välisinvesteeringute ligimeelitamiseks kavandab majandusministeerium tööstuspargi loomist, kus riik ehitaks välja infrastruktuur, millele välisinvesteerijad oma projektid rajavad.

Hetkel on pooleli maailmapanga uuring välisinvestorite seas. Ratso sõnul on välisinvestoritele oluline lihtne asjaajamine, töö- ja elamislubade saamine.

1996. a neljandas kvartalis tõusis reaalpalk 4--5 protsenti. Majandusministeeriumi andmetel suurenes tööstuskaupade ja majapidamiskaupade ostmise osakaal ja vähenes toiduainekaupade osakaal, moodustades 40 protsenti kõigist ostudest. Paar aastat tagasi oli see näitaja 55 protsenti. Majandusarengut takistab eksport

Negatiivne kaubandusbilanss võib ekspertide hinnangul veelgi halveneda. «Eestile võib kujuneda probleemiks ekspordipotentsiaal, põhjuseks eksporttööstus,» rääkis Kuum.

Ta lisas, et nii pessimistlikke ootusi kui nüüd avaldatud uurimuses ei ole eksperdid varasema kolme aasta jooksul avaldanud.

Ratso sõnul on majandusministeeriumil olukorra lahendamiseks valmimas mitu projekti. 1. märtsiks peab valmima majandusstrateegia programm, mis määratleb konkuretsivõimelise toodangu võtmeharud, et neid riigi poolt tehnoloogiliselt toetada ja arendada, lausus ta.