8. jaanuar 1992

Valitsus otsustas anda Svenska Statoilile loa rajada Tallinnae kaks tanklat. Aastail 1991--1995 lubas Statoil investeerida Eestis tanklaketi väljaehitamisse 70 miljonit Rootsi krooni. Samas oli Statoil taotlenud tegevus- ja ehitusluba juba 1991. aasta maist, kuid Tallinna linnavõimud veeretasid kontserni teele ligi kaheksa kuu jooksul erinevaid takistusi. Põhjuseks oli kõrgete linnajuhtide soov ka ise projektis osaleda. Äripäeva tegi murelikuks seik, et vaidluse ajal Tallinna linnavõimudega oli Statoil hakanud aktiivselt investeerima Lätisse. Riia linnavalitsus oli nimelt pakkunud Statoilile võimalust rajada Läti pealinna kuus teenindusjaama.

Eesti Pank otsustas esitada ülemnõukogule taotluse, et Eesti teeks tulevase krooni katteks 150 miljoni dollari suuruse välislaenu. Laenusoovi toetas ka valitsus. Majandusminister Jaak Leimanni sõnul läksid lisaks planeeritavale välislaenule kattevaradena arvesse ka Eesti kullavarud ja mets. Eesti Panga asepresidendi Vahur Krafti sõnul tuli mõõta välja spetsiaalsed riigi kätte minevad raielangid ja anda need Eesti panga bilanssi, et vajadusel oleks, mida välislaenude eest tagatiseks pakkuda.

Intervjuus Äripäevale kinnitas kaubalitsentsiameti peadirektor Peeter Tihhomirov, et tema ametkond ei tea, kuipalju kaupu Eestist tegelikult välja veetakse. Kaubalitsentsiametit oli mitmelt poolt süüdistatud, et ta on likvideerinud kaubakvoodid ja seetõttu jookseb Eesti siseturg tühjaks. Ülevaade puudus ka selle kohta, kuipalju kaupa oli müüdud maha rublade ja kuipalju vabalt konverteeritava valuuta eest.