Kuidas püsida seoses elukalliduse tõusuga konkurentsis?

Meie arvates on võtmeküsimus töö intensiivistamine. Katsume inimese liigutust nii palju kui võimalik kahandada ja masinatele rohkem tiire peale pöörata. Kokkuhoiu kavatseme inimestele välja maksta -- et inimene tunneks ennast inimesena, ka peaministri palgaga võrreldes. Jõudumööda oleme katsunud ka tehnoloogiat uuendada.

Kuna oleme Setumaa serval ja 80% meie turust on Tallinnas, peame toodangu ise kohale vedama. Kui transport läheb kallimaks, siis puhastulu toodangust järjest kahaneb ja seda kallimalt tuleb meile kätte tooraine. 60--70% toorainest veame autodega Saksamaalt. Fakt on see, et ka elektri hinna tõus mõjutab, kuigi mitte nii meeletult kui transpordi kallinemine.

Siseturul peame võitelma ka soomlaste dumpinguga.

Meie ettevõtte turg on 95% ulatuses endine Nõukogude Liit, sellest 70% läheb Venemaale. Meie jaoks pole niivõrd oluline kohapealsete kulutuste kasv, näiteks transport. Kuna tooted on väikesed, siis see eriti kulutusi ei tõsta. Asja võib väga keeruliseks teha lepingute puudumine Venemaaga. On jäänud väga vähe riike, kellel on kahekordsed tollibarjäärid. Kui see veel kaua kestab, saadakse meist ehk lõppkokkuvõttes jagu ka. Hinda me tõsta ei saa. Kui ostja peaneb sellele juurde kahekordse tollimaksu, peab hind jääma võrdseks vene toodangu omaga. Teeme uusi mudeleid ja püüame olla kvaliteediga üle. Tegime endale täiendavalt õmblustsehhi, et kohapeal raha saada ja mitte sõltuda ühest tootest -- see võib ohtlik olla. Püüame asja laiendada eri suundadesse.

Põhimõtteliselt ma elukalliduse tõusus probleemi ei näe. Kulud küll suurenevad, aga eks ka hinnad, ma loodan, ei jää sellest maha. Teisest küljest oleme läinud kindlalt kulude vähendamise teed. Tahame oma toodangut ja eksporti suurendada ning loobuda jaemüügiga tegelemisest. Näiteks otse jaega tegelemisest loobumine annab meile igakuiselt säästu 400 000--500 000 krooni.

Mida rohkem ekspordime, seda konkurentsivõimelisemad oleme. Praegu ekspordime Venemaale ja Ukrainasse. Küll mitte mingeid märkimisväärseid koguseid, kuna Venemaal on kahekordsed tollid, mis on palju suurem probleem kui elukalliduse tõus. Ukrainas on vabakaubandusleping mahlatootjatest kuidagi mööda läinud, päritolunõuete poolest.