Rootsi majandusleht Da-gens Industri on ajahetke valinud Taani ja Rootsi kuningakoja ülalpidamiskulude kõrvutamiseks. Selgub, et AS Taani kuningakoda on kulukam kui AS Rootsi Kuningakoda.
Kui on midagi, mis suudab ühendada muidu erimeelsusele kalduvaid taanlasi, siis on see kuninganna Margarethe. Tema üksi on ületanud kõik poliitilised ja ideoloogilised takistused.
Taani kuningakoja PR- väärtuse või goodwill'i rahasse arvutamine on lootusetu ettevõtmine. Samas on PR harus vaevalt kedagi, kes väidaks, et Taani kuningakoja ülalpidamiseks aastas eraldatud 142,6 miljonit Taani krooni (300 mln Eesti krooni) on mahavisatud raha.
Pealegi on Taani kuningakoda Euroopa üks odavamaid. Kuningannale ja prints Henrikule riigi eraldatud 40,5 miljonist Taani kroonist tuleb maksta 125 õukondlase palgad.
Ülejäänud kuningaperele on eraldatud 13,5 miljonit krooni: kuninganna Ingrid (7,5 mln), kroonprints Frederik (3,0 mln), prints Joachim (2,0 mln) ning endise kroonprintsi Knudi poeg prints Ingolf (0,93 mln).
Lossi korrashoid nõuab aastas 23,5 miljonit ning laev Dannebrog 8,4 miljonit.
Vahtkonna kulud ulatuvad 44 miljonini ning hobueskaadri kulud 12,7 miljonini.
Rootsi kuningakoja kulutused on väiksemad. Viimases eelarves eraldati kuningakojale 73,7 miljonit Rootsi krooni (134 mln Eesti krooni). Sellele lisandub 30 miljonit (55 mln Eesti krooni) lossi korrashoiuks. Oodata on õukonna personali vähendamist.
Taani monarhil ei tule erinevalt Rootsi kuningast oma kulutustest aru anda. Kuna kuningapere on maksust vabastatud, võib kuninganna igas kvartalis läkitada maksuametile nõude käibemaksu tagasisaamiseks, tarvitsemata seejuures oma kulusid tõestada.
Rootsi kuningakoda käsitatakse ametivõimuasutusena, mistõttu kuningal tuleb oma kulud täpselt deklareerida.
Taani kuninganna populaarsus on kaheldamatu nii kodu- kui välismaal. Hiljutise Berlingske Tidende arvamusküsitluse kohaselt toetab teda 97 protsenti taanlastest. Ehkki prints Henrik ennustab oma äsjailmunud memuaarides monarhia hääbumist, on Taanis valitsev meeleolu pigem vastupidine. DI
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!