Seni venis audiitorite kinnitamine riigikogu poolt maaerakondade vastuseisu tõttu. Ants Käärma maaliidust sõnas, et tema selle otsusega nõus ei ole ja selle poolt ei hääletanud. «Kui üks asi on kahtlane olnud, on ta minu jaoks edasi kahtlane. Kuigi audiitor on väljastpoolt, on kaasatud teatud isikud ja nende isikute sidemed Eesti Pangaga ei ole mitte päris ametlikud,» põhjendas Käärma vastuseisu.
Maaliidu fraktsiooni esimees Arvo Sirendi jäi hääletamisel erapooletuks. Coopers & Lybrand audiitoriks määramise poolt hääletas maarahva erakonna esimees Andres Varik. «Kuna meil pole piisavaid tõendeid, et audiitorfirma pole usaldusväärne, ei saa ma vastuhääletamist rajada kahtlustele,» selgitas Varik.
Otsuse eelnõu esitamisel lähtus riigikogu rahanduskomisjon selle esimehe Olev Raju sõnul Eesti Panga seadusest, mille kohaselt audiitorid Eesti Panga tegevuse kontrollimiseks nimetab riigikogu. Sama seaduse kohaselt kuulub riigikogule audiitorite määramise ettepaneku tegemine Eesti Panga nõukogu ainupädevusse.
Eelmise aasta septembris tegi Eesti Panga nõukogu ettepaneku nimetada audiitoriteks rahvusvahelise audiitorfirma Coopers & Lybrand audiitorid Ruut Mägi ja Hugh McNaughtan, kes auditeerisid Eesti Panka ka 1994. ja 1995. aastal.
Kaja Kell Eesti Panga infoosakonnast ütles, et mitme järjestikuse aruandlusperioodi auditeerimisel sama audiitori kasutamisel on mitmeid eeliseid.
«Audiitor saab paremini süveneda ettevõtte detailidesse,» märkis Kell. Samas on ühe audiitori teenuse kasutamine auditeeritava ettevõtte jaoks odavam kui teenuse ostmine uuelt audiitorilt.
«Ma ei näe põhjust, miks ei peaks meie koostöö Coopers & Lybrandiga jätkuma,» lisas Kaja Kell.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!