Kuidas saab kõige paremini tagada töötajate lojaalsust?

- See on keeruline küsimus ja seotud motivatsiooniga. Esiteks on oluline informatsioon. Kui asutus ei anna töötajale informatsiooni, siis pole see asutus töötajale oma. Teiseks on osalemine otsustamisel. Mida rohkem saab töötaja otsustamisel kaasa rääkida, seda lojaalsem ta on. Kolmandaks võib märkida, et infoühiskonnas pole profid asutusele enam nii lojaalsed kui tööstusühiskonnas. Infoühiskonnas on profid lojaalsed veel suurematele proffidele ja kuulavad neid ning liiguvad vabalt ühest asutusest teise.

Eestis ei käi isegi seadusandlus infoühiskonnaga sammu -- näiteks kaitseb see väga töötajat. Samas ei pea proff ettevõttest midagi ja tema vastu peaks ka ettevõtet kuidagi kaitsma.

Ameeriklased väidavad, et inimeste lojaalsuse tagamiseks tuleb teha nad firma omanikuks. Eestis -- vähemalt see kogemus, mida mina tean -- see eriti ei mõjuta. Kui inimesed on juba kontrollpaki omanikud, siis nad muutuvad lojaalseks.

- Lojaalsuse tagamiseks peab kindlasti olema pakkuda häid kompenseerimisvõimalusi. Oluline on ladus töökorraldus, hea meeskond ja ka töötaja arendamisvõimalused. See tagab, et töötaja ei säti ehk kõige kõrgemale oma isiklikke ambitsioone ja eesmärke. Suurte eesmärkide ja ambitsioonidega inimesel peab olema võimalus teha karjääri ka firmasiseselt. Kahtlemata organiseerib ta siis kõige paremini ka oma järeltulija väljaõpetamise.

Meil on meeskond küllaltki suur ja lojaalsus on väga olulisel kohal. Ilma selleta ei saagi tööd teha. Inimesed, kes meil töötavad, on oma eriala professionaalid. Eriala professionaale on kõige raskem oma tööl hoida, sest nemad on ka oma ameti professionaalid. Kui ma ei suuda pakkuda neile tööd, mis neid ka töö osas täielikult rahuldaks -- mitte ainult töötingimuste osas --, siis nad lähevad sinna, kus neile seda pakutakse. Kool peab olema stabiilne asutus, kus inimesed ei tule ega lähe.

- Tahes-tahtmata peab ütlema, et üks tegija on siiski raha. Asutus ja selle juht peab lojaalsust oma töötajatelt ka nõudma. Kergem on seda teha siis, kui üheks hoovaks on väärikas palk. Siis on tingimusi palju kergem esitada, kuna lihtsalt ollakse turul tegija ja konkurentsivõimeline.

Teine tegur võiks olla asutuse spetsiifika. Ilmselt ei ole omavahel võrreldavad advokaadibüroos, kinnisvarabüroos, koolis ja raamatukogus vajaliku lojaalsuse tase. Mõnes asutuses on vajalik töötajate suurem lojaalsus kui teises.

Kolmandaks teguriks on asutuse mikrokliima -- see kas kutsub lojaalsusele või pärsib seda. Kui osa töötajaid võtab asutust kui ainult palga saamise kohta ja neid sellega muud midagi ei seo, siis pole erilist lojaalsust mõtet tahta.

Ilmselt on need tegurid kõik omavahel seotud, seejuures pole tegemist nende aritmeetilise summaga. Kui kõik kolm on tagatud, siis nad võimendavad üksteist.