Eesti pole loonud rahapesule takistusi

Schrickxi sõnul tuleb rahapesu vastu võitlemiseks luua rahvusvahelistele nõuetele vastav seadusandlus, mis Eestis veel puudub.

Interpoli Eesti osakonna direktor Priit Kelder sõnas, et ebamäärase seadusandluse tõttu võib igaüks praegu Eestis raha pesta. «Raske on fikseerida neid juhtumeid, kus Eestis on raha pestud,» kinnitas ta. «Aeg-ajalt saame välismaalt signaale kahtlase raha tuleku kohta ja kontrollime neid, aga millestki kinni võtta ei saa.»

Seminarist osavõtjad ei osanud öelda, kui palju on Eestis avastatud rahapesu juhtumeid.

Eesti Panga poliitikaosakonna asejuhataja Andres Sutt ütles, et Eesti kommertspankade jaoks on olemas krediidiasutuste seadus ja eelmise aasta mais välja antud Eesti Panga määrus, kus keskpank sätestab krediidiasutuste töökorralduse nõuded, sealhulgas ka võimalused rahapesu vastu võitlemiseks. «Vaja oleks aga ka rahapesu tõkestamise seadust,» lisas ta.

Justiitsministeeriumis täiendatakse praegu kriminaalkoodeksit rahapesu puudutavate paragrahvidega ja täpsustatakse karistuste osa. Praegu saab kahtlustatavaid isikuid võtta kriminaalvastutusele ainult krediidiasutuste seaduse rikkumise eest.

Rahapesualane seminar korraldati Euroopa Liidu ja abiprojekti Phare rahvusvahelise projekti raames. Phare eksperdid nõustavad Eesti ametnikke seadusandluse täiendamise osas ja aitavad siinseid seadusi rahvusvaheliste normatiividega kooskõlla viia.