1995. aasta novembrini maksis toll eritaotluse esitamisel kütuse taasväljaveol aktsiisimaksu tagasi. Siis muutis valitsus aktsiisipettuste vähendamise nimel kütuseaktsiisi seadust ja aktsiisina makstud raha Eesti piiri ületanud kütuse pealt enam tagasi ei saanud. Kauba taasväljaveo korral asub kauba saaja Eestis ning kaup tuleb ladustada tollis, kauba transiidi puhul peavad nii kauba saaja kui saatja asuma väljaspool Eestit.
Ardo Ojasalu lahkus maksuameti peadirektori kohalt 1995. aasta novembris. Tema sõnul on pretsedenditu, et Eestis maksustatakse eksport kahekordselt. Kütust saab Eesti kaudu reeksportida üksnes tollivabade ladude kaudu või tuleb seda näidata transiitkütusena. Suurte kütusekoguste ladustamiseks sobilikke tolliladusid on vähe. Lisaks Soome kütusekontsernile Neste kuuluvale Estonian Transoili tollilaole taotleb tollimaksuvaba lao staatust ka Maardus asuv Termoili ladu.
Teised Eesti kütusefirmad peale EK mootorikütust suurtes kogustes ei reekspordi. EK kahjum eelmisel aastal oli 25 miljonit krooni. «Viis miljonit sellest võib raudselt aktsiisiseaduse kraesse keerata,» tunnistas Ojasalu.
Tema sõnul on EK saanud Lätist ja Leedust pakkumusi kõrgoktaaniliste kütuste sinna vahendamiseks. «Hangime seda kütust tavaliselt Soomest ja polegi saanud tehingut sõlmida, sest kütuse hind muutub kahekordse aktsiisi tõttu liiga kõrgeks,» rääkis Ojasalu.
Venemaalt Lätti-Leetu vahendatud kütus saadetakse EK poolt sihtkohta Eestit läbimata. «Tuleb ümber nurga sõita ja Eesti raudtee ei saa transiidiraha,» tõdes Ojasalu.
Õliliidu tegevdirektor, endine EK peadirektor Enn Pärn sõnas, et probleem laheneks, kui Eestis oleks piisavalt tolliterminaale, kuhu saab kütust ladustada makse maksmata.
«Valitsuse määruse kohaselt peaks kogu kaup sisse tulema tolliladude kaudu, kahjuks jääb see osa tegelikus elus maha,» sõnas Pärn.
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisitalituse juhataja Marek Uusküla sõnul pole temani jõudnud ühtegi kaebust kütuseaktsiisi mittetagastamise kohta. «Kui kütus imporditakse Eestisse vabaks ringluseks ja makstakse selle pealt aktsiis, siis seaduse järgi aktsiisi ei tagastata tõepoolest,» kommenteeris Uusküla. Ainuke võimalus aktsiisi mitte maksta on tema sõnul paigutada see tollilattu. «Kui firma teab, millal kütusekogus tuleb ja millal seda edasi saab müüa, saab ju toimingut ette planeerida ja kasutada tolliterminaali või tolliladu,» sõnas Uusküla.
Uusküla sõnul on probleem selles, et kuni möödunud aasta lõpuni nõustus toll lühiajaliselt ladustama ka transiidina Eestisse vormistatud kütust ja see oli kütusevahendajatele soodus. Kuna aga taoline transiidiprotseduur moonutas tollistatistikat, muutis toll korra rangemaks ja võtab nüüd transiiti kui üksnes veoprotseduuri.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.