Eestit seatakse Venemaale eeskujuks

WP kirjutas, et kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, tekkis selle baasil rikkalike maagaasi-, nafta-, teemandi-, kulla- ja niklivarudega Venemaa, kus on loodusvarasid rohkem kui üheski teises riigis maailmas. Eestile jäid tollal enam-vähem tühjad käed.

Viis aastat hiljem jätkub Venemaal majanduslangus, kuid Eesti on suutnud saavutada korraliku majanduskasvu, ehkki lääne elustandarditele järele jõudmine võtab veel aastaid.

Artikli autor Fred Hiatta tuletab meelde Harvardi majandusteadlaste Jeffrey D. Sachsi ja Andrew M. Warneri uurimust, milles jõuti üllatavale järeldusele, et loodusrikkused ei garanteeri majanduslikku edu, küll võivad need läbikukkumist ennustada. Mida rohkem on riigis maavarasid, seda aeglasemaks jääb keskmine majanduskasv.

Vene oludesse ümberkohandatult usub artikli autor, et riigid, mis võivad rikkaliku tasu eest puurida naftat või kaevandada teemante, ei taha odava raha eest valmistada särke ega jalatseid ega müüa neid maailmaturul. Samas on riigid, kus loodusvarasid pole, sunnitud õppima uusi oskusi, testima eksporditurge, lisama väärtust ning liikuma lõppkokkuvõttes tulusamate toodeteni.

Suur probleem on Venemaal Washington Posti hinnangul ka korruptsioon, sest nafta- ja teemandidollarid ei tee rikkaks töölisi, vaid korrumpeerunud eliiti. Hiatti hinnangul sobib Warneri omaaegne kirjeldus korruptiivse eliidi kohta suurepäraselt tänapäeva Moskvasse, kus kitsas ring Kremliga seotud finantsiste ostab võileivahinna eest üles riigi rikkusi.

Riigivalitsuse jälgitavus ja seaduslikkus, mis tõmbavad Eestisse ja Singapuri investoreid, on surm korruptiivsele eliidile -- just seepärast on Venemaal takerdunud reformid, kirjutas WP. BNS