Võitlus sotsraha jagamisel

Seni said inimesed eluasemetoetust linnavara ametist ja toimetulekutoetust sotsiaalosakondadest. 1. jaanuarist eluasemetoetus kaotati ja kehtestati toimetulekutoetus, mis suurendab sotsiaalosakonnast toetust nõutavate inimeste arvu mitmeid kordi.

Kümne päevaga, mis jääb üüriteadete laekumise ja toetuspaberite esitamise vahele, ei ole võimalik teenindada tuhandeid inimesi, kes seisavad päev läbi järjekorras, märgib Mare Kallakas.

Lasnamäe linnaosavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja Koit Nõlvaku sõnul on järjekordselt kehtestatud üks rumal määrus. Proovisime seda ellu viia, kuid see ei olnud võimalik, inimesed ootasid tundide kaupa, millal nendega tegelema hakatakse, lisab Nõlvak.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialisti Gennadi Vihmani sõnul on uus toetuse maksmise kord vastuolus sotsiaalhoolekandeseaduse ja kohalike omavalitsuste seadusega. «Kui raha tuleb riigieelarvest, peab raha maksmise korda määrama riik. Nüüd aga on toetuste maksmine delegeeritud kohalike omavalitsuste pädevusse,» selgitab Vihman.

Vihmanini ei ole veel jõudnud eramajade omanike kaebused, kellele makstakse toetust vaid valla- või linnavalitsuse otsuse alusel.

«Riigieelarvest eraldatakse Tallinna linnale sel aastal 112 miljonit krooni, millest peab jätkuma nii toimetulekutoetusteks kui täiendavateks sotstoetusteks. Eramajade elanikud võivad saada mõningast toetust ainult erandkorras, kui linnaosavalitsus nõusoleku annab,» ütleb Vihman.

Samas kasvatab uus kord üürivõlglaste arvu, sest inimesed jätavad kommunaalmaksete tasumise, kui raha pole.

Kolde 82 korteriühistu juhatuse esimehe Rein Saliste sõnul halveneb nüüd tunduvalt ühistute olukord, kes ei saa enam inimestelt raha kätte.

Haapsalu linnavalitsuse sotsiaalnõuniku Kaja Kalbergi sõnul halveneb uue korra kehtestamisega üksikpensionäride või ka üksiktöötute olukord.

Olenemata, kas näiteks pensionär saab riigilt 1200 või 850 krooni, kätte jääb talle uus toimetulekupiir 460 krooni, millest tuleb maksta ka elekter, telefon ja ravimid.

Enim kannatavad ülepinnaga inimesed, sest saame doteerida eluasemekulutusi vaid normpinna ulatuses, selgitab Kalberg. «Lihtne öelda, et vahetagu korter väiksemaks, ühetoalised korterid on hinnas. Pealegi ei ole paljud võimelised vahetustehinguid sooritama, sest kõigil ei ole abistavaid omakseid,» ütleb Kalberg.

Uus määrus näeb ette, et toimetulekutoetust peavad omavalitsused jagama oma korra kohaselt. «Kui tõendit ei ole, ei saa me lähtuda subjektiivsest arvamusest,» nendib Kalberg.

Kui määrus inimeste olukorda halvendab, siis pole see õnnestunud määrus, lisab Vihman.