Euroopa turg ja viru liha

Riigi põllumajandusjuhtide korrutatavad suured sõnad Euroopa turule minekust pole pealinnast sajakonna kilomeetri kaugusel vaikset elu elavas Rakveres sugugi eesmärk omaette, mille poole, kas või veri ninast välja, püüelda.

Esimese Eesti lihatööstusena sai Rakvere lihakombinaat endale reaalse võimaluse toodangut Euroopa Liidu turule läkitada. Äripäevale tundub aga, et riigi veterinaarameti tunnistuse saamise puhul kombinaadis vahuveiniklaase kärarikkalt kokku ei löödud ega pidulammast veristatud. Asjal on mõistagi üks konks küljes. See tunnistus tagab kombinaadi sanitaar- ja hügieeninõuetele riigi garantii. Ihaldatud euroturule minekuks on aga praegu kindlasti vaja veel sealset kaubanduspartnerit.

Jääb mulje, et tegemist on lihtsalt ühe sammuga kombinaadi arengus, mille tähendus saab mõistetavaks edaspidise seisukohast vaadates. Selle sammuta nimelt ei saa astuda järgmist ning taotleda Euroopa Liidu vastavat paberit.

Praegu on aga veterinaarameti tunnistusel pigem moraalne kaal. See näitab, et tootmistingimused ja toodangu kvaliteet on Rakvere kombinaadis tasemel, mille pärast pole Eesti riigil põhjust häbi tunda. Suure osa kodumaiste «vorstivabrikute» omanikud ei julge oma tootmises erapooletu pilguga ringi vaadates sellisest tasemest unistadagi.

Eesti lihatööstusele jagatud eurokvoodid on niisiis praegu tervenisti Rakvere meeste käes, sest järgmistel, kellena võivad tõenäoliselt kõne alla tulla näiteks Valga ja Adavere lihatööstused, võtab nendeni pürgimine veel aega. Virulased paistavad aga ahvatlevasse võimalusse üsna jahedalt suhtuvat. Võib-olla ollakse lihtsalt realistid ja tunnistatakse endale asjade tegelikku seisu. Isegi meeletu tahtmise korral eeldaks vorstikangi või seakintsu mahamüümine subsideeritud lihatoodetest ülekuhjatud euroturul suurt kunsttükki.

Ometigi maksab Rakvere lihatöötlejatel kindlasti proovi teha, kas või kodumaise tootja enesetunde tõstmiseks. Mõnelgi Pandivere talupidajal läheks ehk hommikukohvi juues süda soojaks, kui temagi kasvatatud siga inglaslikul baconand egg-hommikusöögil osaline saab olla.

Kui hinna poolest ehk Eesti lihatooted võiksid euroturul läbigi lüüa, siis tundmatut tegijat äärealadelt meeleldi sinna küll ei oodata. Meeletu reklaamikampaania vorsti näksimise vajalikkusest koidust ehani võib tervislikke eluviise hindavas Euroopas karuteenekski osutuda. Üle jääb naturaalsus. See võiks olla nii lihasaaduste kui üldse Eesti toodangu märksõna. Seda enam, et Rakvere lihakombinaat tahab tagada ka säilitusaineteta lihatoodete puhul pooleaastase säilivusaja.

Võimaliku nõudluse selgi-tamise osas võib aga kombinaadi juhtkonnale palju ette heita, kui uskuda veterinaarameti esindaja väidet, et Euroopa turu suunas pole Rakvere müügimehed lillegi liigutanud. Küll on aga selgelt märgata nende sihikindlat üleujutamistaktikat Eestis. Kodumaisest turust on Rakvere käes 30-40 protsenti ja peaaegu igas kaupluses võib seal valmistatut osta. Kombinaadi ekspordihuvi on aga selgelt suunatud Ukraina, Venemaa, Läti ja Leedu turule.

Loodetavasti ei jäta Rakvere lihatöötlejad Balti ja idaturgude vallutamise tuhinas siiski ka jalga Euroopa turu ukse vahele surumata. Aastate pärast oleks kindlasti muhe meenutada, kuidas eurooplased supermarketitesse raskestihääldatavat Naepy poolsuitsuvorsti taga ajama tõttasid.