Saksa majandus on kogu Euroopa mure

Ajalehele Bild antud intervjuus kinnitas Kohl, et tööpuuduse vähendamine poole võrra aastaks 2000 on endiselt tema eesmärk, kuid «ambitsioonikas ja raskesti saavutatav.»

Kohl tegi ettepaneku, et töökohti omavad sakslased peaks lähiaastail palgatõusust loobuma või leppima minimaalse tõusuga, et parandada praeguste töötute väljavaateid edaspidi tööd leida.

See ärritas ametiühinguid, kelle sõnul on palgatõus juba praegu inflatsioonile alla jäänud.

Kohli kristlik-demokraatlikus parteis tekitab pahameelt, et Kohl ei ole ära otsustanud kandideerimist 1998. a valimistel. Otsusega viivitamine on põhjustanud ajakirjanduses spekulatsioone nii kantsleri terviseprobleemide kui kõhkluste suhtes.

«Keegi, kes reformi üle käiva debati haripunktis ütleb prantslastele antud intervjuus, et ei ole kindel, kas ta soovib kantslerina jätkata, näitab, et tal puudub kindlus (reformid lõpuni viia),» kirjutab ajaleht Die Welt.

Jutt on poleemikat tekitanud maksu- ja pensionisüsteemi reformist, millele seavad tõkkeid eri huvigrupid. Siseriiklike pingete leevendamiseks teatas rahandusminister Theo Waigel sel nädalal, et on nõus 1998--1999 aastaiks kavandatava maksureformi aasta võrra ettepoole tooma, et võita opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide toetus.

Sel nädalal palus uudisteagentuur Reuters 32 Euroopa analüütikul ennustada, millised riigid täidavad 1997. a rahaliidu nõuded riigivõla, eelarvedefitsiidi, inflatsiooni ja intressimäärade osas.

Analüütikute hinnangul libastub Saksamaa, kes on kogu aeg toonitanud Maastrichti lepingust range kinnipidamise vajadust, ise nii riigivõla kui eelarvedefitsiidi osas vastavalt 62 ja 3,05 protsendiga, kuna kõrge tööpuudus vähendab maksutulu ning suurendab sotsiaalkulutusi.

Sel nädalal lisas halbu uudiseid päevaleht Frankfurter Rundschau, mille andmetel on aastaks 2010 vaja täiendavad 20 miljardit marka Deutsche Telecomi, Deutsche Posti ja Deutsche Postbanki töötajate pensionikulude katmiseks. 1999. aastaks võib see põhjustada 7,4 miljardi marga suuruse defitsiidi.

Ajalehe andmeil on nüüd Bonni kord rakendada eelarveakrobaatikat, et mitte ohustada rahaliidu väljavaateid. Koostatud plaani kohaselt laenaks pensionifond raha antud kompaniidelt ning Bonn maksaks selle hiljem tagasi.

Kuna aga rahaliidu moodustamine tähendab analüütikute sõnul eelkõige poliitilist integreerumist, on Saksamaale koht kindlustatud ka siis, kui majandusnäitajad on ebarahuldavad. FT-REUTER-BNS