Riigikogu liikmete teiseks tuluallikaks on honorar

1. märtsiks oma tuludeklaratsiooni esitama kohustatud riigikogu liikmete palk, milleks tuleb Eesti keskmine palk korrutada neljaga, oli eelmise aasta neljandas kvartalis 11 920 krooni. Sellele lisandus 2384kroonine saadikutasu.

Maarahva erakonna liikme Ando Lepsi sõnul jäävad tema honorarid tavaliselt 150--200 krooni vahemikku. Lisatuluallikaks on Lepsil 952kroonine pension.

Lisaks on tal 60 tuhandekroonist aktsiat. «See on üks arvutiprogrammide firma, kus osanikeks Tallinna tehnikaülikooli professorid; mingit tulu ei ole sealt saadud ja ei saada ilmselt niipea,» selgitas Leps.

Riigikogu üks tuntuim aktsiaomanik on Toivo Jürgenson. «Eesti Gaasi aktsiate pealt sain eelmisel aastal dividende 6000 krooni, mitte ei teeninud 300 000 krooni, nagu ajakirjandus kirjutab,» märkis Jürgenson. Lisaks teenib ta Tallinna volikogu istungitel osalemise eest 25 krooni tunnis.

Sama tulu saab palgalisana ka reformierakondlane Feliks Undusk, kes saab ka Nõmme halduskogu esimehe 3000kroonist brutopalka.

Maarahva erakonna fraktsiooni esimees Andres Varik kinnitas, et lisatulusid tal ei ole. «Natuke on säästusid, mis annavad intressi, ja honorarid,» lisas Varik.

Koonderakonna liige Olev Raju saab palka ka Tartu ülikoolist, kus on poole kohaga majandusprofessor. Raju sõnul moodustavad tema lisatulud riigikogu liikme palga kõrval umbes viiendiku. Ainsa lisatuluallikana nimetas Tartu ülikooli õppejõu palka ja honorare ka reformierakonna esimees Siim Kallas.

Reformierakonna liikmed Toomas Vilosius, Andres Lipstok ja Jürgen Ligi väitsid, et neil lisatulusid ei ole. Ligi lisas, et tema naisel on pisut kahe panga aktsiaid.

Mõõdukate liige Vambo Kaal saab väikest kõrvaltulu oma Saaremaa talust. Umbes tuhat krooni kuus, tunnistas Kaal.

Võrreldes Eesti poliitikute ja tööstustööliste palgasuhet teiste maailma riikidega, saavad Eesti poliitikud korralikku palka. Eestis on palgasuhe 6,3, ?veitsis 6,1, USAs 5,3. «Rääkigu Euroopa kogemus mida tahes, me elame konkreetselt Eestis ja aastal 1997,» ütles Feliks Undusk. Tema sõnul moodustavad umbes pooled riigikogu liikmetest halli massi, kes saadiku palka ei vääri.

Vambo Kaalu sõnul peaks riigikogu liikme palka arvestatama fikseeritult, mitte sõltuvalt keskmisest palgast. Ta lisas, et üle tuleks vaadata ka saadikute pensionid. Praegu kehtiva seaduse järgi hakkab endine riigikogu liige saama pensioni 75% riigikogu liikme palgast.

«Ühes riigikogu koosseisus olemine ei tohiks anda nii tugevat garantiid,» märkis Kaal. Kuna valimiskampaaniateni on veel parasjagu aega, peaks valitsus selle teema üles võtma, lisas ta.