Kiirtee viimane variant esitlusel

Tallinna--Tartu--Luhamaa kiirtee töörühma teisel koosolekul jaanuari keskel tehti maanteeameti tehnokeskusele ülesandeks panna kuu aja jooksul paika esialgne trassivalik. Täna esitab Kirotam kaardi, millel 1 cm vastab 100 meetrile looduses. «See pole sugugi lõplik variant,» rõhutab Kirotam. «Tõenäoliselt jätkame järgmiste variantide väljatöötamist, et neid seejärel omavahel võrrelda.»

«Reaalselt hinnates ei juhtu viie aasta jooksul midagi,» võtab asja rahulikult ASi NB peadirektori asetäitja Toomas Palu. «Selleks ajaks, kui uus tee ehitatakse, oleme jõudnud kindlasti investeeringud tasa teenida.» NB käes on ASi Adavere Bensiin aktsiate kontrollpakk. Üle aasta tagasi renoveeritud bensiinijaam Adaveres on praegu NB ainus tankla Tallinna-Tartu maantee ääres.

Uue trassi esialgse projekti kohaselt läheb kiirtee Adaverest mööda. Jõgeva maavalitsuse maamajandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa sõnul on Adaverre investeerinud ettevõtjad -- bensiinijaama, autoteeninduse, kaupluse omanikud -- tundnud uue trassi vastu huvi. «Kui sa jääd suurest teest kõrvale, läheb osa rahast sinust mööda,» võtab Aiaots ettevõtjate kartuse kokku ning toob näiteks Laeva asula, mis vaikselt hääbuvat.

70ndate aastate lõpus ehitati Tallinna--Tartu maantee üks lõik Laevast mööda. Laeva valla maanõunik Jaak Jõgiste ei tähelda aga sugugi Laeva väljasuremist. Jõgiste loeb positiivseks seda, et tihe liiklus ei läbi enam asulat, ja negatiivseks seda, et vanale maanteele jõuab talihoole alles teises järjekorras.

Tundub, et ühe õnnestunuma asukohavaliku on teinud Mäos asuv Neste bensiinijaam, mis praegusest maanteest jääb veidi kõrvale, kuid mille ukse alt möödub tõenäoliselt tulevane trass.

Jüri Kirotam maanteeametist rõhutab, et kiirtee ei tohiks pooleks lõigata talumehe maad. Pole eriti mugav majandada talu mõlemal pool kiirteed. «Asustatud kohtades tuleb rajada mitmetasandilisi teid ja mahasõite,» räägib Kirotam. «Mida vähem aga on mahasõite, seda ohutum on kiirtee.»

Jaan Aiaotsa sõnul võib just Jõgevamaal ja Järvamaal, mis on aktiivsed põllumajanduspiirkonnad, tekkida tõsiseid probleeme kiirtee trassi äärde jäävate maaomanikega. Näiteks Mäo külas elav talupidaja ja maaomanik Anne Arusaar kardab, et tulevane kiirtee võib pooleks lõigata tema hoonete aluse krundi.

Arusaarele teeb muret ka see, kuidas riik talle väärtusliku põllumaa kompenseerib. «Raha ma ei taha,» on Arusaar resoluutne. «Mingi hind ei kompenseeri mulle maa väärtust. Saadud raha ei toida mind eluaeg, küll aga põllumaa.»

Arusaare sõnul on nende kandis maaprobleem väga terav, sest maa tahtjaid on rohkem, kui head põllumaad jätkub.

Tartu naabervalla, Tähtvere maanõunik Vilmar Kraak loodab, et nende vallas lahenevad maaküsimused valutult. Tema andmeil kattub uus trass esialgse plaani kohaselt Tähtvere valla maadel olemasoleva teega. «Pealegi on Tähtvere vallas maantee ääres peamiselt riigi mets ja soo,» lisab Kraak. Kõige enam puudutab tee laiendus Kraagi sõnul Tartu metsaameti peadirektorit Rein Kokka, kellel on maantee ääres 20 hektarit metsa.

Rein Kokk täpsustab, et tee laienduse alla jääb umbes kaks hektarit küpset metsa. «Tahan vastu saada samast metsamassiivist sama väärtuslikku asendusmetsa,» sõnab Kokk. «Raha tuleb kõne alla vaid siis, kui asendusmetsa asjus kuidagi riigiga kokkuleppele ei saa.»

Kokk ehitas 1987. aastal Tartust kuue kilomeetri kaugusele 200 meetrit maanteest eemale metsa sisse maja. Ta lasi oma naise vanaisa Aegviidus kasvava metsa ära hinnata ning üle kanda Tähtvere valda oma maja juurde. «Abikaasa kinnistu kanti registrisse aasta tagasi,» lisab Kokk. «Oleme vist ainsad maaomanikud Kärevere sillast Tartuni, kelle valdused jäävad tee laienduse alla.»

Kokk ütles, et teda kiirtee ei häiri. «Istutan maja ja tee vahele tihedamalt noori kuuski,» lubab Kokk.

Kraagi sõnul Tiksoja on raudtee ülesõidu lähedal maantee ääres ka mõnede õigustatud subjektide maa, kes pole veel maa omanikuks saanud. «Kui riik otsustab jätta maantee all oleva maa riigi omandusse, maksab ta õigustatud subjektile kompensatsiooni EVPdes,» selgitab Kraak. Kui riik sundvõõrandab omanikult maa, antakse omanikule kohene ja õiglane tasu. «Makstakse kehtiva turuhinna järgi ja sularahas. Milliseks kujuneb maa hind, ei oska keegi öelda.»

Järva maavalitsuse planeerimise ja ehituse osakonna juhataja Henn Sokk kinnitab, et trassiäärse maa hind pole veel kujunenud. «Maa turgki on tekkimata,» lisab Sokk. «Turust saab rääkida alles siis, kui on tehtud 10--15 ostu-müügitehingut.»

Harju maavalitsuse arenguosakonna asejuhataja Heino Alaniit peab oluliseks trassi kiiret mahamärkimist. «Kinnitatud trass muutub omavalitsustele aluseks maade tagastamisel,» räägib Alaniit. «Alles pärast trassi kinnitamist saavad omavalitsused hakata selgitama ja lahendama võimalikke maaga seotud probleeme.»

Kirotam vaidleb vastu ajakirjanduses leivnud väitele, justkui hoiaksid töögrupi projekteerijad kaardimaterjali salajas, et välistada trassi alla jääva maaga võimalikke korruptiivseid tehinguid. «Salajas ei saa ega tohi trassi hoida,» räägib Kirotam. «Planeerimisehituse seaduses on öeldud, millised planeeringud mis staadiumis tuleb avalikustada.»

Maaga hangeldamisse Kirotam ei usu. «Seda ei saa praegu olla, sest trass pole paigas,» põhjendab ta. «Ja kui trass on valitud, saavad kohalikud omavalitsused suunata protsessi nii, et hangeldamist ei tekiks.» Küll aga möönab Kirotam, et tänu kiirteele tõuseb selle ääres oleva maa väärtus.

Kirotame andmeil on praegu Tallinnast Tartusse 185 kilomeetrit, uue trassi esialgse variandi kohaselt 180 kilomeetrit. Linnulennult on Tallinnast Tartuni 164 kiolmeetrit. «Meie praeguse nägemuse kohaselt tuleb neljarealine tee ehitada Tallinnast Reolani,» lisab Kirotam. Tallinnast Luhamaa piiripunktini on 289 kilomeetrit.

Spetsialistide hinnanguil läheb kiirtee üks kilomeeter maksma miljon USA dollarit. Kirotame andmeil ehitati Soomes meie plaanitavaga enam-vähem sama pikka kiirteed 15 aastat.

Tartu maavanem Jaan Õunapuu on kindel, et kiirtee ehitatakse kunagi valmis. «See on Eesti riigi püsimajäämise küsimus,» rõhutab Õunapuu. Õunapuu sõnul hakkas ta kiirtee töörühma vedama seetõttu, et Tallinnast eemal on sellele regionaalpoliitiliselt olulisele projektile lihtsam ühiskondlikku survet avaldada. «Oluline, et ettevalmistustööd ei segaks poliitiline kemplemine,» sõnab Õunapuu.