Ametnikest Ühispanga aktsionärid paigutavad riigi raha

Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep ostis 30 000 Ühispanga aktsiat mullu aprillis optsioonitehinguga, makstes ühe aktsia eest 14,17 krooni. Kuna samal ajal oli Ühispanga aktsia turuhind ligi 17 krooni, sai Lellep aktsiad 84 900 krooni turuhinnast odavamalt.

Analoogse optsioonitehinguga ostis 10 000 Ühispanga aktsiat ministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ahti Kallaste, kelle omanduses olevate Ühispanga aktsiate turuväärtus on praegu 380 000 krooni.

Lellepi sõnutsi ostis ta optsiooni Ühispanga nõukogu liikme Mart Avarmaa juhitava Tartu tootjate liidu käest, kuna tol ajal ei müünud optsioone ükski pank.

Ühe rahandusministeeriumi tippametniku sõnul võidi Lellepi ja Avarmaa vaheline optsioonileping sõlmida aga alles novembris, mil aktsiad laekusid Lellepi väärtpaberikontole ja valmimisel oli Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga ühinemisotsus.

Pärast PEPi liitmist teenindab Ühispank 70 protsenti riigi aastaeelarvest. Jaanuaris moodustasid keskvalitsuse vahendid üle viiendiku Ühispanga deposiitidest. Võrdluseks -- Hansapangas on vastav suhtarv kolm ja Hoiupangas pool protsenti.

Ühispanga juhtkond ei soostunud seost rahandusministeeriumi ametnike aktsiaostude ja riigieelarvevahendite paigutamisega kommenteerima. See on ametnike isiklik asi, mida nad oma rahaga peale hakkavad, teatas Ühispank.

«See on aastatega nii välja kujunenud, et Ühispangas on riigi raha kõige rohkem. Oleme jälginud põhimõtet, et raha väljaviimine panga majanduslikku seisukorda ei halvendaks,» ütles Agu Lellep.

«See on täiesti arusaamatu, et riigieelarvet teenindab peamiselt Ühispank, kuna eelarve teenindamiseks pole tõsiseltvõetavat konkurssi korraldatud,» möönis Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus. Riigi raha on kuidagi vaikselt sellesse panka suunatud, lisas ta.

Lõhmuse sõnul on riigi raha suunamine Ühispanka imelik. Mitmel teisel pangal on tema sõnul märksa suuremad kogemused suurte klientide teenindamisel.

Küsimusele, kas riigi raha seisab Ühispangas, kuna rahandusministeeriumi kõrged ametnikud on Ühispanga aktsionärid, vastas Lõhmus, et see võib nii olla.

Korruptsioonivastane seadus nimetab korruptsiooniks ametiisiku tegevust, millega ta, kasutades ära oma ametikohale vastavaid volitusi, taotleb või annab eraõiguslikule isikule põhjendamatuid eeliseid. Samuti peetakse korruptiivseks tuluks seda, kui ametiisik saab korruptiivse teene eest tulu aktsiate või väärtpaberite alla turuhinna müümise teel.

«Minu arvates pole ma Ühispanga aktsiate ostuga tulu saanud, sest need aktsiad on müümata,» lausus Agu Lellep. Mul polegi vaja neid aktsiaid maha müüa, lisas ta.

Lellepi sõnul on Ühispanga aktsiad pankadele aktsepteeritav tagatis ja seetõttu on kasulikum väärtpaberite tagatisel laenu võtta, jättes väärtpaberid kontole väärtust koguma.