Eesti on kuulutanud ennast perspektiivseks transiitmaaks. Venemaa on seda kuulda võtnud ja üritab selle kaudu lahendada Eestiga tekkivaid probleeme.
Käputäie maanteeveolubade eraldamisel vihjatakse Eesti esindajatele muuseas, et lube võiks ju rohkem anda, kuid Venemaa ärimeestel olevat Eestisse raske viisat saada.
Narva keerab Jaanilinna veekraanid koomale. Jaanilinnas leitakse kohe, et sama võib teha Eestist tuleva raudtee- ja maanteeliiklusega.
Paraku on Eesti endaga manipuleeritavuses ise süüdi. Vastuargumente transpordi piiramiseks ei ole. Juba 1993. aastal mõlema riigi poolt heaks kiidetud maanteevedudealane leping on siiani alla kirjutamata. Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni peasekretäri Toivo Kuldkepi väitel leidis tookord keeldumiseks põhjusi Eesti välisministeerium. 1995. aastal anti lepingu sõlmimise volitused üle teede- ja sideministeeriumile. Kuid ei Kalev Kallo, Kalev Kukk ega ka Raivo Vare pole lepingule allkirju saanud. Venemaa ei taha enam. Lepingu puudumisel on neilgi võimalik kasu lõigata eestlaste transiitmaa unistustest.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.