Thatcherismi tulemused

Margaret Thatcher tegi majanduses kolm põhjalikku muudatust, et panna see paremini funktsioneerima. Esiteks alandas ta tulumaksu ja suurendas kaudseid makse, eelkõige käibemaksu. Kõrgeimat piirmaksumäära alandati algul 83 protsendilt 60-le ja siis 40-le. Teiseks reformis ta tööturusuhted, mis sisuliselt tähendas ametiühingute mõjuvõimu kaotamist. Kolmandaks müüs ta erakätesse nii palju riigiettevõtteid, kui suutis ning tegi selgeks, et eraettevõtetel ei maksa riigi toetusega arvestada.

Kuid kõigele vaatamata ei õnnestunud Thatcheril oluliselt vähendada riiklikke kulusid, mis praegu moodustavad 42% rahvamajanduse kogutoodangust (RKT) ehk veidi vähem kui 1979. a. See-eest katkestas ta kulude pideva kasvu.

Kas Thatcheri majanduseksperiment on olnud edukas? Kui vaadata inimeste heaolu, siis seal ei ole tulemusi seni näha, kuna viimastel aastakümnetel on Briti elatustase teiste lääneriikidega võrreldes pidevalt alanenud ning 1970. aastatel moodustas Briti RKT kasv ainult kolm neljandikku Euroopa Liidu (EL) keskmisest. 1980. aastatel britid juba edestasid ELi, kuid 1990. aastate alguse sügav madalkonjunktuur muutis RKT kasvu jälle väiksemaks kui mujal.

Kuid õigustöelda ei olnudki Thatcheri eesmärk kiiresti suurendada RKTd, vaid luua pikemaajalised eeldused stabiilseks majanduskasvuks, kusjuures inflatsioon oleks väike. Ja selles vallas on tulemused paremad.

Majanduskasvu tähtsaks eelduseks on suure tootlikkusega efektiivne majandamine. Alates 1979. a hakkas tootlikkus suurenema konkurentriikidest kiiremini ning kapitali ja tööjõudu kasutati efektiivsemalt. Aastail 1979--1985 suutis arenenud riikidest ainult Soome Suurbritanniat selles edestada.

Ka inflatsioon saadi kontrolli alla. Kui 1960. ja 1970. aastatel oli Suurbritannia kõrge inflatsiooniga ning tõusvate palkade ja hindadega maa, siis 1980ndatel ja eriti 1990ndate algul olukord paranes ja inflatsiooni langus oli suurem kui teistes riikides.

Kui 10--15 aastat tagasi peeti «loomulikuks» töötuseks 10% tööjõust, siis jaanuaris oli see 6,5% ega mõjutanud inflatsiooni. Väidetakse, et kuna kutseharidus täidab nüüd paremini firmade vajadusi ning vanem vähekvalifitseeritud tööjõud lahkub tööturult, siis aitab konjunktuuri paranemine kiiremini töötust vähendada.

Briti tohutu tugevate ametiühingute tõttu minetati 1970. aastatel ca 12 mln tööpäeva aastas ja 1979. a koguni 30 mln tööpäeva. Thatcher kärpis mitme seadusega otsustavalt ametiühingute võimu: keelates muu hulgas toetusstreigid. Selle tulemusena minetati mullu vaid 100 000 tööpäeva ja ametiühinguliikmete arv on vähenenud 13 miljonilt kaheksale.

Veelgi kaalukamaks on osutunud firmasisesed muutused. Juhtkonnal on nüüd vabad käed töö efektiivsemaks muutmise nimel inimesi ettevõttes ümber paigutada ja vallandada.

Üks tähtsamaid Thatcheri samme oli panna erastamisele ebaefektiivsed riigiettevõtted, millele 1980. aastate algul maksti miljardilisi subsiidiume. Pärast erastamist on neid karmil käel moderniseeritud, mille tulemusena maksavad need ise riigile päris palju makse. Suurim võitja on tarbija, kes saab nüüd paremaid teenuseid vähema raha eest.

1979. aastast peale on Briti palgavahed järsult kasvanud, nagu USAski. Suuremad palgad hakkasid kasvama kiiremini kui madalamad, mida süvendas veelgi piirmaksumäära alandamine. Thatcherismi ühe idee kohaselt aitab sissetulekuerinevuste kasv majandust tõhustada, mis kaugemas perspektiivis suurendab kõigi heaolu. Seni paistab areng tõesti selles suunas minevat ning näib, et ka Tony Blairil pole kavatsust seda kurssi oluliselt muuta. DI