Aprill 1997 - Tarbijahinnaindeks ja intressimäär võrdsed

Kuidas hinnata Eesti majanduse hetkeseisu? Kas meil läheb hästi või koguni väga hästi või hoopis halvasti? Kas Eesti majandust ähvardab ülekuumenemine? Need ja mitmed teised küsimused kerkivad ikka ja jälle päevakorrale.

Eesti edukuses veendunud inimesed viitavad kindlasti elujärje üldisele paranemisele, inflatsioonitempo aeglustumisele, mitte ülejõu-käivaks paisunud võlakoormusele, tasakaalus eelarvele, stabiilsele kroonile ja miks mitte ka välisanalüütikute positiivsetele hinnangutele. Seniste saavutustega mitte rahul olijad märgivad aga kindlasti oodatust aeglasemat majanduskasvu, reaaltarbimise visa suurenemist, väliskaubanduse puudujäägi kiiret kasvu jmt.

Üks enimjälgitav näitaja on kindlasti tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab elu kallinemist. Aastate lõikes on tarbijahinnaindeks tõusnud järgmiselt:

- 1991 -- 303%

- 1992 -- 953%

- 1993 -- 35,6%

- 1994 -- 41,7%

- 1995 -- 28,9%

- 1996 -- 14,8%

Mitmed majandustegelased on nimetanud kõrge inflatsiooniga aastaid, kus tarbijahinnaindeksi tõus ületas suuresti laenuintresside taset «muinasjutumaaks».

Neil aastatel kujunes Eestis välja olukord, kus inimesed eelistasid kõrge inflatsiooni tõttu kulutamist säästmisele. Arenenud riikides on eraisikute säästud väga oluline ettevõtetele laenatava raha allikas. Eestis asendas eraisikute sääste riiki sissevoolav rahamass ehk välisinvesteeringud.

Veebruari lõpus jõuti Eestis esmakordselt viimaste aastate jooksul olukorrani, kus tarbijahinnaindeksi aastane kasv (9,9%) jõudis pea samale tasemele aastase kroonihoiuse keskmise intressimääraga (9,84%).

Tekkinud olukorras, kus keskmine intressimäär liigub juba pikemat aega stabiilselt 9--11% piires ja tarbijahinnaindeks ilmutab langustendentsi, peaks põhimõtteliselt suurenema eraisikute huvi säästmise vastu. Oma säästude deposiitidesse paigutamisele hakkavad kõigepealt mõtlema vanemad inimesed, kes on huvitatud säästude võimalikult väikese riskiga paigutamisest ja seetõttu eelistavad tähtajalisi hoiuseid näiteks suhteliselt riskantsemale aktsiaturule.

Kui lähtuda ainult ühest näitajast -- tarbijahinnaindeksist --, võib rääkida päris märkimisväärsest ja arvestatavast edasiminekust.