Sealiha kallineb kolmandiku

Statistika järgi moodustab imporditud lihakogus Eesti lihatoodete tarbimises umbes kolmandiku. Põllumajanduse ja maaelu edendamiseks loodud komisjoni ettepanekul tuleks valitsusel kehtestada 30--35protsendilised sealiha imporditollid, kuna siis oleks laekuv tulu suurim -- 26 miljonit krooni.

Samas tõdetakse, et ehkki selliste tollitariifide kehtestamine suurendaks lihatootmist 2000 tonni võrra, vähendaks tollimaks tarbimist samavõrra. Peale selle tõuseks sealiha hind kolmandiku võrra.

ASi Valga Liha- ja Konservitööstus direktori Elmut Paaveli ütlusel mõjutaks valitsuse otsus panna imporditavale sealihale kuni 35protsendiline tollimaks kõiki lihatööstusi, kelle tegevus saab selle tulemusena häiritud või isegi hääbub. «Kui liha hind tõuseb, siis ei saa me enam plaanida Läti ja Leedu turule müümist, kuna hind ei kannata konkurentsi,» lausus ta. «Lõpptulemus on täielik hääbumine.»

Elmut Paaveli ütlusel on kummaline, et põllumajanduse ja maaelu edendamise komisjon soovitab valitsusele seada imporditõkked sealihale ja doteerida piimatootmist, mis mõlemad tänasel päeval ennast ise ära tasuvad. «Ma imestan, miks ei räägita veiselihast, millega on palju kehvemad lood, kuna ta on suures kahjumis,» märkis ta. «Kas ei ole küsimus selles, et seakasvatajad on kõvemini karjunud?»

Ekspertide, teiste hulgas peaministri majandusnõuniku Ardo Hanssoni tehtud tasuvusuuringu kohaselt on efektiivse piimatootja tootmise rentaablus 11,5%. Tasuvusuuringu järgi on aga efektiivse sealiha tootja rentaablus negatiivne: -5,6%.

Eesti suuri seakasvatusmajandeid liitva lihaühistu Viru juhatuse esimees Urmas Laht möönis, et tollitariifide mõjul võib sealiha hind ajutiselt tõusta, kuid langeb pärast ületootmise tekkimist. «Kui tuleksid tollitariifid, siis näeks, kui palju seda liha üldse vaja on,» lausus ta.

Lahe sõnutsi on tollide rakendamine positiivne, kuna tarbijauuringu kohaselt eelistab kolm neljandikku eestlastest kodumaist toiduainet välismaisele ning alles nüüd tekiks tarbijail võimalus oma eelistus täide viia.

Pärnumaal seakasvatuse ja viljamüügiga tegeleva ASi Pomes direktor Neeme Tilk märkis, et kindlasti oleks valitsusel vaja koostada tolliseadus, kuid importsealiha tollitariifide kehtestamine ei muuda importijate jaoks suurt midagi. «Kui ma olen täie mõistusega ärimees, siis leian ma tuhat võimalust, kuidas sealiha üle piiri tuua 3 krooniga kilogramm ja selle pealt maksud maksta,» rääkis ta. «Tollimaks ei anna soovitud efekti.»

Tilk märkis, et miinimumhindade kehtestamine aitaks selle vastu küll, kuid siis kuluks kogu piiril saadud raha ilmselt piirhindade määramise ja mõõtmisega tegeleva ametkonna ülalpidamiseks ega annaks majandusse soovitud tulemust.

Komisjoni soovitust toetada efektiivseid piimatootjaid (4000 kg piima lehma kohta aastas, kui on vähemalt viis lehma)1000 krooniga lehma kohta meeldib nii piimatootjatele kui ka -töötlejatele.

Harjumaal Kõrgemäe talus 25 lehma pidav Anneli Viilup kiitis piimatootmise toetamise heaks. «Mind on see poliitiline jutt juba ära tüütanud, aga meele tegi rõõmsaks küll, kui kuulsin, et toetust tahetakse anda,» ütles ta.

Viilup nentis, et tema lehmad lüpsavad üle 4000 kg aastas ning tõenäoliselt tuleb ta tootmises omadega plussi. «Täpselt ma öelda ei oska, kuna numbrid pole veel koos,» lausus ta.

ASi Mulgi Meier juhataja Andres Vinni lausus, et tollimaksu alla ei tohiks panna seda imporditavat toorainet, mis töödeldakse Eestis ning seejärel eksporditakse.

Vinni sõnul ei ole ta aga selle vastu, et piimatootjad riigilt rahalist toetust saaksid. «Las nad saavad, seda paremini nad pärast elavad,» tõdes ta.