• OMX Baltic1,68%276,24
  • OMX Riga0,19%870,93
  • OMX Tallinn0,02%1 755,16
  • OMX Vilnius1,31%1 079,48
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1000,04%8 263,71
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%113,63
  • OMX Baltic1,68%276,24
  • OMX Riga0,19%870,93
  • OMX Tallinn0,02%1 755,16
  • OMX Vilnius1,31%1 079,48
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1000,04%8 263,71
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%113,63
  • 10.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soojusenergia hinnad ei muutu enne juulikuud

Põdra sõnul võib sooja hindade muutmise küsimus jõuda linnavalitsuse istungile kuu aja jooksul, kuid ei leia rahuldamist ASi Tallinna Soojus soov muuta hindu varem kui juulis.
ASi Tallinna Soojus taotluse järgi tõuseks soojuse hind elanikele ligi 10%, langedes samas juriidilistel isikutel 13%. Hinna- ja konkurentsiamet on nõus vastavalt 7% tõusu ja 13% langusega.
«Enne uute hindade kehtestamist peab linnavalitsus heaks kiitma Tallinna Soojuse pikaajalise investeeringute kava,» ütles Aave Põdra.
Tallinna Soojuse finantsdirektor Olev Nilisk avaldas kahtlust, et tegemist on puhtpoliitilise venitamisega. Ta väitis, et investeeringute kava 2001. aastani on linnavalitsusel käes ja on arusaamatu, miks seda pole arutatud.
Nilisk rõhutas, et Tallinna Soojuse taotletav hinnatõus üksnes kompenseeriks kütuse ja teenuste kallinemise, sisaldamata mingit kasumit.
«Taotlesime hinnamuutust juba 1. jaanuarist. Kuna seda pole seni toimunud, on meil saamata jäänud 25 mln krooni kuus,» ütles Nilisk. Ta tõdes, et kui 01.07.1996 lõppenud majandusaasta tõi Tallinna Soojusele kaasa 1,4 mln krooni suuruse kahjumi, siis praegune hinnamuutusega venitamine tõotab selleks majandusaastaks veel kehvemat tulemust. Samal ajal on ainuüksi soojatorustike väljavahetamisse vaja lähema 15 aasta jooksul investeerida 200 mln krooni aastas.
Tallinna Soojus on Niliski sõnul seadnud eesmärgiks ühtlustada hinnad elanike ja juriidiliste isikute jaoks 1. juuliks 1998, see võimaldaks üle minna kahesüsteemsetele hindadele, st tarbija maksaks aasta läbi nn abonentmaksu, millele lisanduks tegelikult tarbitud sooja hind.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 08:00
Miks tasub laenupakkumisi võrrelda?
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele