Kohtunik Koidula Laurisaar nõustus ajutise pankrotihalduri Saima Laumetsa ettepanekuga kaasata protsessi kolmanda isikuna linnaosavalitsus, kuna Kalamaja Kodu annab oma tegevusest aru ka linna rahandusametile.
Laumets rääkis kohtule, et kolm aastat tagasi Pelgulinna EEV likvideerimisel jagati selle võlad suvaliselt uutele munitsipaalettevõtetele. Ta juhtis tähelepanu, et esimesel kahel aastal olid Põhja-Tallinna valitsuse ja Kalamaja Kodu suhted täielikult reguleerimata.
Möödunud aastal sõlmiti nende vahel teenindusleping, mille kohaselt linnaosavalitsus on tellija ja munitsipaalettevõtja töövõtja. Ehkki pankrotiavalduse esitanud AS Tallinna Soojus on lepingulises suhtes Kalamaja Koduga, on elanikel üürilepingud Põhja-Tallinna valitsusega. Seega puudub majavalitsusel sisuliselt õigus võlgu sisse nõuda, resümeeris Laumets.
Saima Laumetsa hinnangul on Kalamaja Kodu tegelikult pankrotis, kuna ettevõtte võlad küünivad kokku 2,2 miljoni kroonini, ületades põhivara väärtust ligi 90 korda. Laumets lisas, et pankrotiseaduse sätete kohaselt peaks pankrotimenetlus raugema, kuna Tallinna Soojuse pankrotiavalduse aluseks olnud põhivõla summa 628 000 krooni on Kalamaja Kodu ära maksnud.
Tallinna Soojuse jurist Indrek Kukner ei eitanud, et pankrotiavalduses 12. veebruari seisuga esitatud põhisumma on tasutud, rõhutas aga samas, et Kalamaja Kodu ei tasu jätkuvalt igakuiseid soojaarveid, mistõttu tänane uus võlg koos vanade viivistega on 616 000 krooni.
«See oleks väga huvitav pretsedent, kui täielikult maksejõuetu ettevõtte pankrotimenetlus raugeks juriidiliste nüansside tõttu,» kommenteeris Tallinna Soojuse finantsdirektor Heino Junolainen.
Tema sõnul on Tallinna Soojusel piisavalt andmeid selle kohta, et Kalamaja Kodu on elanikelt laekuvat raha kantinud muuks otstarbeks kui soojaarvete tasumiseks. «Arvan end tundvat kriminaalasja hõngu,» lausus Junolainen.
Indrek Kukner väitis, et Kalamaja Kodu on elanike soojaraha kasutanud kapitaalehituseks, küsimata selleks linnaosavalitsuse nõusolekut.
Kohtuprotsess jätkub 28. aprillil.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!