Tema sõnul jäid raha tagastamisega seotud küsimused 1992. aastal õhku rippuma ja arvestades tänaseid jahedaid suhteid Eesti ja Venemaa vahel pole lootust lähemal ajal raha tagasi saada.
Krafti sõnul on Venemaale jäänud 62 mln dollari (855 mln krooni) tagasisaamiseks vaja kahe riigi kokkulepet raha tagastamise kohta. Ta ütles, et raha tagasisaamine pole ühegi Eesti panga probleem ja võlanõudeid ei saa ühegi panga vastu pöörata. «Selleks, et Venemaale jäänud summad teistest eraldada, saigi loodud VEB-fond,» märkis ta.
Ühe võlausaldaja, ASi Imbi kohtuvõit Ühispangaga liitunud Põhja-Eesti Panga üle näitab Krafti sõnul panga lohakat asjaajamist. «Pank polnud kohtus piisavalt adekvaatselt esindatud,» ütles ta.
«Mõned kreeditorid on oma nõude VEB-fondist välja võtnud ning raha Venemaalt ise kätte saanud,» rääkis Kraft. Tema sõnul võiksid nii talitada ka teised võlausaldajad. Kraft lisas, et VEB-fond on välja kuulutanud võlanõuete müügi.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.