Vene monopolid peavad veel vastu

Aasta algul Venemaa valitsusse asunud noorte reformaatorite peamisi teese oli restruktureerida nn loomulikud monopolid, mis on ühtlasi riigieelarve suuremad võlglased. Just see lubadus tagas rahvusvahelise valuutafondi heakskiidu Venemaa järjekordsele majandusprogrammile, põhjustades samas teravat kriitikat vasakpoolselt opositsioonilt.

Valitsuse esimesed sammud loomulike monopolide restruktureerimisel, mille hulka kuuluvad Gazprom, Venemaa Ühendatud Energiasüsteemid (ÜES) ning raudteed, annavad alust kahelda valitsuse suutlikkuses midagi nende struktuuris muuta. Uue meeskonna esimene samm on astutud igati nõukogudeaegsete eelkäijate jälgedes: nii ÜESis kui kütuse- ja energeetikaministeeriumis nimetati võtmepositsioonidele «omad poisid».

Teiseks sammuks oli pinnapealne iluravi monopolide struktuuris, alustades Gazpromist. Venemaa valitsuses läinud nädalal käsitletud restruktureerimisprogrammil ei ole mingit seost kompanii monopoolse seisundiga turul. Programmis on ettepanek kõrvaldada Gazpromi struktuurist kahjumit andvad ning põhitegevusega mitte seotud tegevusalad, nagu põllumajandus, lasteaiad ja töölissööklad ning koondada kasumit andvad kõrvaltegevused eraldi ettevõtetesse. Kompanii struktuur on plaanis jaotada gaasi tootmise, transpordi ja müügiga tegelevateks allüksusteks.

Samas ei erine need muutused millegi poolest nendest, mida võtaks ette iga firma oma tootmise efektiivsuse ning tulususe tõstmiseks. Pühamast pühamat -- Gazpromi monopoolset staatust eelkõige nafta transportimisel -- muutused ei puuduta. Portfellita ministri Jevgeni Jasini ettepanek tagada torujuhtmele vaba juurdepääs põrkas Gazpromi peadirektori Rem Vjahhirevi ja kompaniiga seotud peaministri Viktor T?ernomõrdini vastuseisule.

Reformijad kavatsevad tugevdada riigi rolli Gazpromi juhtimises. See teeks ettevõtet veelgi tugevamaks ning tõstaks aktsiate hinda. Gazpromi aktsia hind tõuseb hoolimata valitsuse keelust müüa väliskapitalile enam kui 9% ettevõtte aktsiatest. Tegemist on ju suure monopoliga, keda riik toetab.

Esimene katse loomulikke monopole restruktureerida lõpeb seega heal juhul vaid Gazpromi efektiivsuse suurendamisega. Just seda on valitsusele vaja: näidata avalikkusele ning rahvusvahelistele rahandusorganisatsioonidele, et mingisugune reformimine on käimas, saavutades efektiivsuse kasvades ka energiatariifide alanemise. Monopole, nii nagu seda programmis lubati, puutuma ei hakata. Puutumata jääb ka Rem Vjahhirevi staatus riigi osaluse haldajana. Tema järele lubas riik üksnes «hoolsamalt valvata».

Tõenäoliselt toimub sama skeemi alusel ka ülejäänud monopolide muutmine.

Muudatuste olemuse on ära tabanud ka Vene fondibörs: kui veel kuu tagasi reageeris börs avaldustele monopolide restruktureerimise vajadusest, siis nüüd need turgu enam ei mõjuta. ÜESi ja Gazpromi aktsiad tõusevad.