Lühiuudised

Erastamisagentuur (EEA) nõukogu taotleb valitsuselt mullu erastatud lennukompaniile Estonian Air 5,2 miljoni krooni hüvitamist.

Estonian Airi taotlus on EEA nõukogu hinnangul põhjendatud, kuna erastamislepingu sõlmimisel polnud osapooled tekkinud kohustustest teadlikud, ütles majandusminister ja EEA nõukogu esimees Jaak Leimann kolmapäeval.

EEA tahab, et valitsus eraldaks Estonian Airile ligi 5,2 mln kr eelarvevälisest omandireformi reservfondist tagastamatu abina. BNS

Valitsus otsustas teisipäeva õhtul, et tulumaksust tuleb vabastada investeeringud arendamist vajavatesse regioonidesse; täpse regioonide nimekirja valitsus veel täpsustab.

Täna arutab valitsus pressiesindaja sõnul ka selle aasta valitsusprogrammile tehtud ministeeriumite ettepanekuid ja paneb siis kokku lõpliku valitsusprogrammi, mille esitab avalikule arutelule.

Pressiesindaja sõnul ei kavatse valitsus seekord programmi eraldi määrusega vastu võtta, vaid jätab selle avatuks ja ootab ettepanekuid ka pärast põhijoonte määramist. Valitsus avalikustab programmi pressiesindaja kinnitusel täna. BNS

Väärtpaberibörsi vabaturul algab esmaspäeval kauplemine erastamisväärtpaberitega (EVP), ütles börsi noteerimisosakonna juhataja Rain Semper.

Semper ütles, et börsi noteerimiskomisjoni liikmetel ei olnud vastuväiteid EVPdega börsil kauplemise alustamise osas.

EVPdega kauplemine ei erine kauplemisest teiste vabaturu ettevõtete aktsiatega, lausus Semper.

EVPdega börsil kauplemiseks peab investor kandma EVPd oma väärtpaberikontole väärtpaberite keskdepositooriumis. BNS

Suurima hinnahüppe tegi eile börsil Tallinna farmaatsiatehase aktsia.

Farmaatsiatehase aktsia sulgemishind tõusis teisipäevaga võrreldes 4,75 krooni ehk 4,2% ja saavutas 117,05 krooni taseme.

ICI Trusti väärtpaberimaakleri Sven Kunsingi ütlusel on igati normaalne, et hind muutus pärast 20protsendiliste tollimäärade kahanemist tehase toodangu eksportimisel Venemaale.

Farmaatsiatehase aktsia käive oli eile börsil 10,9 mln krooni. ÄP

Eile allkirjastasid välisministeerium ja AS Merko Ehitus lepingu, mille kohaselt hakkab Vilniuses Eesti saatkonna hoonet ehitama Merko Ehitus.

Välisministeeriumi ehitus- ja kinnisvarabüroo juhataja Jüri Raidjõe sõnul ei olnud Merko Ehituse pakkumus kõige odavam. Lisaks hinnale arvestasime ka firma suurust, mainet ja välistöö kogemusi, rääkis ta.

Riigihankekonkurss sisaldas kolme paketti -- üldehitus-, sanitaartehnilised ja elektritööd. Merko Ehitus sai kõik paketid omale.

Eesti Vabariigi 80. aastapäevaks valmiva Vilniuse saatkonna ehitamine koos arhitektuurivõistluse, projekteerimise ja alajaama ehitusega läheb Raidjõe sõnul maksma 18 miljonit krooni. Ühe ruutmeetri ehitusmaksumuseks kujuneb 12 500 krooni.

Maja 1050 m² suurune krunt on antud Eesti riigile 99 aastaks tasuta rendile. Arhitektuuribüroo 3+1 poolt projekteeritud 1500m² brutopinnaga saatkonnahoone on kolmekorruselise maja kõrgune.

Praegu tegutseb Eesti saatkond Vilniuses renditud pinnal.

Jüri Raidjõe sõnul ei planeeri Eesti lähematel aastatel endale rohkem saatkonnahoonete ehitamist. ÄP

Eile avas tartlastele uksed Raekoja platsi läheduses asuv endine Sädeme kohvik, nüüd Zum Zumi nime kandev toitlustuskoht.

Kohvikut haldava ASi Bona suuraktsionäri ASi Pindi Invest omanik Rein Kilk ütles, et kohviku renoveerimiseks investeeriti üle kuue miljoni krooni. Tartu ehitusfirma AS Ropka Ehitus alustas renoveerimistöödega üle kahe aasta tagasi.

Kahekorruselises kohvikus on 120 kohta, välikohvikuga lisandub veel 80 kohta.

Zum Zum on Kilgi omanduses olev esimene toitlustusasutus.

ASi Bona osanikud on Pindi Invest (67%), Lõuna Varahalduse OÜ (30%) ja 2 eraisikut (kokku 3%). ÄP

Tallinna tolliinspektuur on tänavu nelja kuuga erikonfiskeerinud ja pööranud riigiomandusse 75 000 audio-videokassetti, ütles tolliameti peadirektor Rein Talvik.

Peale selle erikonfiskeeriti veel 25 000 liitrit piiritust, ligi 220 000 liitrit salaviina ja 1,4 miljonit sigaretti.

Nelja kuu jooksul koostati Tallinna tolliinspektuuris 455 protokolli ja määrati miljoni krooni ulatuses rahatrahve, millele lisandub veel 370 000 krooni eest halduskomisjonis määratud rahatrahve. ÄP

RE Eesti Raudtee teenis mullu 1,3 mln krooni kasumit.

Eesti Raudtee müügi netokäive oli mullu 756,8 mln ja bilansimaht 841,9 mln krooni, teatas Eesti Raudtee pressiteenistus.

Eesti Raudtee töötas 1995. a kahjumiga ja ennustas varem, et lõpetab ka 1996. a ca 20miljonise kahjumiga.

Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ütles kasumisse jõudmist kommenteerides, et firma oli varasemaid prognoose tehes «tagasihoidlik». Kuid ta tunnistas, et 1,3mln kasum on ligi 800 mln kr käibe juures väike.

Juchnewitsch märkis, et tänavu ei planeeri ettevõte 1996. aasta kasumitulemust eriti ületada, kuna investeeringute maht järjest kasvab. Samuti mõjutab Eesti Raudtee majandustulemusi kõikuv kütusehind maailmaturul. BNS

Erastamisagentuuri (EEA) nõukogu lisas Kreenholmi Valduse ASi erastamiseelsed maksuvõlad ettevõtte ostuhinnale, millest poole saab tasuda EVPdes.

Sisuliselt saab seega soodsamalt tasuda RASi Kreenholmi Manufaktuur erastamiseelse maksuvõlgnevuse, kuigi ostuhind suurenes 254 mln krooni võrra, ütles EEA peadirektor Väino Sarnet. BNS