Jahid ummistavad Pirita sadamat

Kui seni oli Eestisse tulek seotud viisaga, siis nüüd pole enam selle peale vaja mõelda ning Tallinna tulevate jahtide arv võib sel suvel oluliselt suureneda, rääkis Hallika. Tema sõnutsi leiduks lahendus, kui praegu Pirital olev piirikontroll viidaks üle Naissaarele ning seal piirikontrolli läbinud jahid jagunevad siis soovi mööda Lohusalu, Rohuneeme, Leppneeme, Aegna, Prangli või Viimsi väikesadamate vahel. Praegu on Tallinnale lähimad esmast piirikontrolli teostavad sadamad Paldiski ja Loksa.

Piirivalveameti piiriosakonna ülema Viktor Hanseni sõnutsi oleksid ka nemad rahul piiripunkti üleviimisega Naissaarele, kuid sadama väljaehitamine läheks maksma vähemalt 30 miljonit krooni. Seda raha pole tema sõnutsi piirivalvel kuskilt võtta. Naissaarele korraliku sadama ja vastuvõtukeskuse rajamist pidas ta võimalikuks vaid sel juhul, kui initsiatiiv ja raha tuleks riigi, maakonna või Viimsi valla poolt.

Eelmisel aastal vormistas Eesti piirivalve Pirital maist oktoobrini sissesõiduks 2195 jahti. «Meie jaoks ei ole see arv nii katastroofiline ning eelmiste aastate praktika näitab, et oleme hakkama saanud,» märkis Hansen.

Hanseni sõnul tulevad jahid Soomest vaatama eelkõige Tallinna ning alles pärast seda külastavad ka teisi sadamaid. Külastatavuse kasvu prognoosis Hansen sel aastal Paldiski, Dirhami ja Haapsalu sadamale.

Praegu on Eesti rannikul piirivalve kohapeal 14 väikesadamas. Vormistuste arvu poolest oli mullu Pirita järel teisel kohal Lehtma sadam, kolmas koht kuulus Haapsalule. Kokku vormistati eelmisel aastal sissesõiduks 2796 jahti ja väljasõiduks 2744 jahti. «Välja vormistati vähem seepärast, et mõned jahid jäävad Eestisse talvituma, siin on see natukene odavam,» selgitas Hansen.

Hallika sõnutsi on mereturismi assotsiatsioon aastaid taotlenud piirikontrollipunkti ka Lohusalu sadamasse, sest Lohusalu sadam on üks enam külastatavaist korralikest sadamaist. Kui jaht tuleb sadamasse, siis tuleb piirivalve kohale kutsuda näiteks Paldiskist, kulutused peab aga sadam kinni maksma, rääkis Hallika. Tema sõnutsi läks piirivalveametnike kohaletoomine sadamale eelmisel aastal maksma 40 000 krooni.

Hansen rääkis, et Lohusalus vormistati eelmisel aastal sisse 9 ja välja 42 jahti. Tänavu suvel Lohusalu sadamasse kohapeale piirivalveametnikke ei lähe, lisas Hansen.

Nii nagu eelmisel aastal, ei ole põhjarannikul Narva-Jõesuust kuni Tallinnani väikesadamate olukorra suhtes midagi muutunud, tõdes Hallika. Kui eelmisel aastal tunti tema sõnul veel huvi Võsu sadama rajamise vastu, siis sel aastal on Võsu vallal huvi kadunud ja varem tehtud töö on seisma jäänud.

Paldiski põhjasadamas tuntakse Hallika väitel suuremat huvi mürkkemikaalide kui turistide vastu ning seetõttu on Paldiskis turism välistatud.

Haapsalus tehti tõsist tööd, kuid midagi erilist võrreldes eelmise aastaga muutunud ei ole, lisas ta.

Edasi on Hallika sõnutsi arenenud Lohusalu sadam. Seal on plaanis teha juurde üks pikk kai, kuna seoses viisavabadusega oli kaks nädalat tagasi Lohusalu sadam juba nii täis, et rohkem ruumi jahtide jaoks üle ei olnud, lausus ta.

Saarte sadamatest on külastajate vastuvõtmiseks valmis Seanina sadam Muhumaal. Ehitustööd käivad Kuivastu sadamas, heakorrastamisel on Roomassaare sadam. Triigi sadam on sama heas korras kui eelmisel aastal, heas korras on ka Pärnu sadam.

Tallinnas on Hallika sõnutsi palju teha Kalevi jahtklubi sadamal, enne kui ta muutub korralikuks külalissadamaks.

Turistisõbralikumaks on mereturismi assotsiatsiooni tegevdirektori hinnangul muutunud TOPi jahtklubi sadam.