Rootsi-Taani maavõistlus Balti regiooni pärast

Alates 1. juulist saab Taanist Läänemeremaade nõukogu eesistujamaa. Seni pole selge, kas Rootsi tahab loovutada oma sekretariaati nõukogu käsutusse. Seega tekib oht, et võidakse luua kaks konkureerivat sekretariaati. See on üks näiteid, et Taani ja Rootsi vaheline heitlus liidrirolli pärast ägeneb.

Teiseks on märke, et Taani tipp-poliitikud, eriti endine ja praegune välisminister Uffe Ellemann-Jensen ja Niels Helveg Petersen, püüavad jälle haarata initsiatiivi Baltimaades enda kätte, kirjutab Rootsi ärileht.

Rootsis on Baltimaadega tegelemise võtnud oma kontrolli alla peaminister Göran Persson. Tema sellealane aktiivsus on kasvanud eriti pärast aastatagust Läänemeremaade nõukogu Visby kohtumist.

Põhjuseid, miks Baltimaade vastu huvi tuntakse, on mitu. Kõige tähtsam on see, et riik, kes saab strateegiliselt tähtsas tooniandjaks, omandab «pealekauba» suurema kaalu rahvusvahelises poliitikas. Osa analüütikuid arvab, et USA president Bill Clinton valis oma suvise Põhjala-visiidi sihtkohaks Taani just sellepärast, et NATO liikmena on Taanil Baltimaadega erisuhe.

Teine peamine Rootsi ja Taani rivaalitsemise põhjus on võitlus Baltimaade turu pärast. Selles vallas on statistika kindlalt Rootsi kasuks, kuna Rootsi eksport Eestisse, Lätisse ja Leetu ulatub 6,3 miljardi Eesti kroonini, Taani eksport aga ainult 1,8 miljardini. Rootsi import Baltimaadest küünib 10,8 miljardini, Taani oma moodustab sellest vaevalt kolmandiku.

Taani firmadest on Baltimaades seni kõige aktiivsem riigi suurim kontsern A P Möller, kes on ostnud mitmeid kohalikke ettevõtteid. Kuid Rootsi ärileht leiab, et heade rahvusvaheliste kogemustega Rootsi suurkontsernid edestavad taanlasi ka selles vallas. DI