Baltika ja Viisnurk homme börsil

Väärtpaberivahendajate sõnul on peale pankade ka suurte tööstusettevõtete lisandumine börsile hea märk, sest nii Baltika kui Viisnurk on perspektiivikad firmad. Mõlemat ettevõtet iseloomustab ühtlane käibe ja kasumi kasv ning seni edukas müügistrateegia. «Kindlasti huvitavad ettevõtted,» iseloomustas ICI Trusti finantsanalüütik Elar Must. Börsil noteerimise algusele eelneval nädalal tõusis Baltika aktsia keskmine hind üle kümne protsendi 45 kroonini ja Viisnurga aktsia ligi 40 protsenti 196 kroonini.

Analüütikud ennustavad mõlema ettevõtte aktsia puhul jätkuvat hinnatõusu, aga hoiduvad täpsemast prognoosist. «Aktsia likviidsus on väiksem kui näiteks Tallinna kaubamaja oma,» sõnas Elar Must. Avalikkus ei ole saanud neid suurel määral osta, sest kevadel toimus mõlemal firmal poolkinnine emissioon, selgitas ta.

Baltika laiendas pärast aktsionäride üldkoosolekut aktsiakapitali kõigepealt fondiemissiooniga senistele aktsionäridele ja seejärel suunatud uusemissiooniga. Sellega suurenes Baltika aktsiakapital neljakordseks, 48 miljoni kroonini. Emissiooni eesmärk oli raha toomine firmasse, omanike ümberjaotamine ja tegevjuhtkonnaga sarnase huviga tuumikinvestori kaasamine, ütles Baltika tegevdirektor Meelis Milder.

Viisnurk korraldas avaliku emissiooni, kuid senised aktsionärid kasutasid elavalt põhikirjalist eelisostuõigust. Kokkuleppe kohaselt jättis tuumikinvestor VN Holding märkimata 9000 aktsiat, koos väikeinvestoritele määratud osaga jäi turule 30 000 ehk kolmandik lisanduvatest aktsiatest. «Sealt on Viisnurga keskastme ja tippjuhid märkinud,» kommenteeris Viisnurga tegevdirektor Meelis Kukk.

Emissiooni korraldamise üks põhjus oli laenukoormuse suhte mõistlik jaotus, möönis Viisnurga finantsdirektor Andrus Aljas. Kui emissiooni eel oli Viisnurga omakapitali suhe võõrkapitaliga 30/ 70, siis pärast emissiooni kasvas omakapitali osa üle 40 protsendi, millega pangad jälle laenama nõustuvad. «Käibekrediiti on meil palju, ainuüksi intressi maksame aastas üle viie miljoni,» selgitas Aljas.

Nii Baltika kui Viisnurga puhul on väärtpaberivahendajate kinnitusel oht, et kauplemiseks on liialt vähe vabu aktsiaid. Suure ostuhuvi korral kergitab vabade aktsiate puudumine aktsia hinna põhjendamatult kõrgele, märkis Kristjan Hänni Hoiupanga Aktivajuhtimise ASist. «Küsimus on selles, kui kõrgel on lagi, mida investorid on nõus maksma,» selgitas ta.

Kui pangad välja arvata, siis ei ole palju ettevõtteid, mille aktsiate käive on suurem kui Baltikal viimastel päevadel börsivälisel turul, vastas Baltika aktsia börsile viimist korraldanud Piret Raudsepp ASist Hansa Investments. Samas nõustus ta, et aktsia hinna kasv emissioonijärgselt 30 kroonilt 45 kroonile on ohtlikult suur. «See ei ole normaalne, aga loodan, et hind tasandub,» ütles Raudsepp. Tema väitel ei ole vabade aktsiate hulk sugugi ohtlikult väike, sest teoreetiliselt võib müüma hakata pooli aktsiatest. Kauplema ei hakka ilmselt Baltika juhtkond ja tuumikinvestor Baltic Republics Fund, kes kokku omavad pooli ettevõtte aktsiaid.

Ühine miinus on, et vabad aktsiad on oma töötajatest väikeaktsionäride käes, ütles Elar Must. «Otsustab see, kas nad tahavad aktsiatest loobuda,» selgitas ta. «Suuraktsionärid ilmselt ei loobu,» lisas Must.

Pigem on see väikeinvestorite turg, märkis Kristjan Hänni. «Kes võivad hinna üles keerata,» täiendas ta. Vähemalt Viisnurga puhul on suur hulk aktsiaid kinni pikaajaliste investorite käes, oma töötajatel on aga nii väikesed kogused, mis meile huvi ei paku, rääkis Hänni.

Võrdluseks mai lõpul börsi lisanimekirja pääsenud rõivatööstusettevõtte, ASi Klementi aktsiaga on Baltika ja Viisnurga puhul erinevus, et börsile mindi eelneva vabaturul kauplemiseta. Klementi aktsia sulgemishind oli esmaspäeval 19 krooni, langus päeva jooksul 4,1 krooni.

Ei oska hinnalangust kommenteerida, ütles Klementi nõukogu esimees Ardo Kamratov. «See on börsi üldise languse tendents,» nimetas ta. Erilist müügihuvi, mis aktsia hinda alandaks, aktsionäridel täheldanud ei ole, kinnitas Kamratov.

Baltika ja Viisnurga puhul maaklerid aktsia hinna languse ohtu ei näe. «Klementi hind on alla tulnud, sest kes on tahtnud osta, sai seda teha juba enne vabaturul,» märkis Elar Must. Seetõttu ei pea tema sõnul otse paika seaduspärasus, et esimene börsile tulija paneb paika hinna sama valdkonna ettevõtetele. «Näiteks ehituses võib Merko hinda võrrelda EMVga,» sõnas Must.

Kristjan Hänni sõnul on Klementi aktsia hinna languse põhjus, et aktsia ei ole erilist turgu leidnud. «Turg hindab riskantseks,» tähendas ta. Hänni väitel põhjustas Klementi aktsia hinna languse esmaspäeval avaldatud uudis ettevõtte nõukogu otsusest asutada projektide elluviimiseks kolm uut tütarettevõtet. Kui ettevõte annab teateid, kus sisulist infot ei ole, reageerib turg vastupidiselt, sõnas Hänni. Tema sõnul ootavad investorid teateid majandustegevuse kohta. «Uudis olgu asjalik, mingi tühja lobaga investoreid ei köida,» lausus Hänni.