T?ehhi närbuvad loorberid

Juba alates 1996. a on T?ehhi majanduses pinged, mistõttu korrektsioon on hilinenud. Mullune jooksevkonto defitsiit oli 8,6% SKTst, sellest 6 mld dollarit kaubandusdefitsiit. Suur defitsiit viitab nii T?ehhi eksportööride kahanevale konkurentsivõimele kui kodutarbijate täitmatule nõudmisele lääne kaupade järele. Tööstustoodang, mis 1995. a kasvas 9,2%, on stagneerumas, samas kui reaalpalgad on 1992. aastast kolmandiku võrra tõusnud. Majanduskasv, mis viimased aastad on ületanud 4%, arvatakse tänavu nulli jäävat. Selle kõrval on Ungari ja Poola kasvuprognoosid vastavalt 2--3% ja 5,5%.

Ungari on läbi käinud sarnase tee. 1994. a oli Ungari jooksevkonto defitsiit 9,4% SKTst, kajastades eratarbimise järsku suurenemist. Seda rahastati palkadest, millel ei olnud tootlikkusega seost.

Oht sattuda Mehhiko laadi valuutakriisi sundis Ungari keskpanka 1995. a märtsis forintit 9% võrra devalveerima. Ühtlasi kehtestati süsteem, kus pank jätkab forinti devalveerimist kuus 1,2% võrra.

Ungaril oli sel ajal raudse käega rahandusminister, keda T?ehhil ei ole. Lajos Bokros kehtestas impordile 8% lisamaksu, tõstis makse ning piiras järsult riiklikke kulutusi. Reaalpalgad langesid 15%, kuid meetmetest oli abi. Valitsuse kulutused langesid 96. a 50 protsendile SKTst 1994. a 61 protsendilt ning eelarve ja jooksevkonto defitsiit vähenes. Bokros (kes radikaalsuse eest koha kaotas) tegi Ungarist ühe aeglasema kasvuga riigi -- mullu vaid 0,5% võrreldes 2,9 protsendiga 1994. a. Tasa sõudjad jõuavad kaugele, kui uskuda rahvatarkust.

T?ehhi peaminister Vaclav Klaus kuulutas alles 28. mail välja «radikaalsed ja valulised abinõud» majanduskriisi ületamiseks. Samas kaheldakse nende efektiivsuses. Ametiühingud nõuavad kõrgemaid palku, kartes krooni kukkumisest inflatsiooni tõusu 10--11 protsendini mulluse 8,8% asemel. Järeleandmisega raudteetööliste palganõudmistele 17,2% tõusuks veebruaris, lõi valitsus ohtliku pretsedendi.

Kaugemaid kasvuväljavaateid mõjutab seegi, kuidas on läbi viidud erastamine ning institutsionaalne reform. Ungaris on pankroti läbi suletud 30 000 ettevõtet, ka Poolas on tulnud raskustes ettevõtteid likvideerida ja restruktureerida. T?ehhis ei ole pärast kommunismi kokkuvarisemist olnud ühtegi suuremat pankrotijuhtu.

Ungari pankrotid halvasid panganduse. Riik reageeris pankade kiire erastamise ja väliskapitali kaasamisega, mis kiirendas moderniseerimist. Täna kuulub 40% pangakapitalist välismaalastele. Ka Poolas imporditi nii oskusi kui kapitali, mitmed riigipangad on erastatud. T?ehhi pangad aga on politiseeritud ja neli suuremat, formaalselt küll erastatud, ikka riigi kontrolli all. Merrill Lynchi analüütikute hinnangul on 35% pankade laenuportfellist kahtlased ja vaid kolmandik halbadest laenudest on reservidega tagatud.

Õnnestunud pole T?ehhis ka erastamissüsteemi valik, mis tegi pankadest investeerimisfondide kaudu tööstuse ebaefektiivsed suuromanikud. Ungari müüs riigifirmad sularaha eest ning sageli välisfirmadele, kes sundisid tegevust moderniseerima. Erastamine on 1990. a alates Ungarisse toonud 13 mld dollarit välismaiste otseinvesteeringutena, T?ehhisse aga 7 miljardit.

T?ehhi erastamismudel on aga loonud soodsa pinnase valgekraede kuritegevuseks ning insider-tehinguteks. Neli aastat pärast Praha börsi avamist ei ole sel sõltumatut järelevalvet. Ka seetõttu vähenesid välismaised portfelliinvesteeringud mullu 500 mln dollari võrra, suundudes riikidesse, kus investorite huvid on paremini kaitstud. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON, 1997.