Kindlustusinspektsioon taotleb piiramatut võimu

Enim rahulolematust on põhjustanud sätted, kus inspektsioon soovib endale õigust sekkuda seltside äriplaanidesse, osaleda nende juhatuste ja nõukogude koosolekutel ning neid vajadusel ise kokku kutsuda. Mitme eksperdi hinnangul ei tohiks riigil olla õigust tungida seltside äriasjadesse rohkem, kui on vajalik nende maksejõulisuse kindlakstegemiseks.

«Olen kindel, et kõigis seltsides ei ole asjad korras ja seetõttu ei oleks mul midagi selle vastu, kui inspektsioon kõiki karmimalt kontrolliks,» ütleb Ühiskindlustuse peadirektor Tõnu Pihlak. «Seda saaks aga teha ka olemasoleva kindlustusseaduse alusel, kui mitte kontrollida kontrollimise enda pärast, vaid tõsiselt.»

Kindlustusseltside liidu (EKSL) juhatuse esimees Taivo Saar ütleb, et ei ole veel valmis eelnõu põhjalikumalt kommenteerima, kuna juhatus võtab seisukoha 10. juunil. «Panganduse ja kindlustuse järelevalve peab muidugi karm olema, kuid see eelnõu tundub küll veidi inkvisiitorlik,» väljendab Saar oma isiklikku seisukohta.

EKSLi tegevdirektor Katrin Hanko märgib, et eelnõu on äärmiselt inspektsioonikeskne. «Sellise seaduse vastuvõtmisega läheks kindlustusinspektsiooni staatus kõvasti välja raamidest, milles Eesti järelevalveorganid üldiselt tegutsevad,» lausub Hanko. «Inspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste võib ju öelda, et kõik on kirja pandud eurodirektiivide järgi, kuid näiteks Saksa kindlustusseltside liidu mitteametlikul hinnangul ei tohiks nii suurt voli inspektsioonile küll anda.»

Hanko sõnul jääb eelnõust mulje, et soov on tekitada väga administratiivset ja bürokraatlikku riigiorganit. «Kui kindlustusinspektsioon saab tõesti kõik need funktsioonid, mis eelnõus kirjas on, siis peab ta kohe kasvama 15 töötajaga asutusest 200liikmeliseks,» sõnab Hanko. «Seejuures peavad kogu selle lõbu kinni maksma kindlustusseltsid.»

Hanko ei välista, et EKSL teeb ettepaneku tunnistada eelnõu tervikuna vastuvõetamatuks ja alustada uue variandi ettevalmistamist.

ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Net?ajev imestab, miks soovib kindlustusinspektsioon oma võimupiire laiendada olukorras, kus tema võim on niigi väga suur.

«Võib-olla tõesti vajaks praegu kehtiv kindlustusseadus muutmist ja ajakohastamist,» ütleb Net?ajev, «kuid inspektsiooni eelnõu suhtes kaldub meie jurist arvama, et selle redigeerimisel ei ole mõtet, pigem tuleks kirjutada uus.»

Viiteid eurodirektiividele nimetab Net?ajev subjektiivseteks, kuna «igaühel on oma ettekujutus Euroopa mallidest».

Net?ajev juhib tähelepanu, et mõnedki eelnõu sätted on vastuolus elementaarse äriloogikaga. «Kui seada professionaalseid nõudmisi aktsionäridele või sätestada, et kindlustusandjatel on õigus välja lasta vaid nimelisi aktsiaid, siis börsile minna me ei saagi,» räägib Net?ajev.

Kahetsusega märgib Net?ajev, et rahandusministeeriumiga on kindlustusseltsidel kujunenud parem koostöö kui inspektsiooniga. Seda näitab tema sõnul ka asjaolu, et inspektsioon ei kaasanud eelnõu koostamisse seltside esindajaid, vaid saatis neile teksti tutvumiseks alles 14. mail, mil eelnõu läks juba teele rahandusministeeriumi.

Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütleb, et ministeerium on edastanud kindlustusinspektsioonile kaheksa lehekülge parandusettepanekuid ning sellega asi ei piirdu.

«Inspektsioonis on eelnõu koostamine tõesti natuke viltu läinud,» nendib Urm. «Autorite põhimõte näib olevat, et kõigevägevamast edasi on tükk tühja maad ja siis tuleb ametnik.»

Urm toonitab, et katki pole veel midagi, ehkki uue kindlustusseaduse valmimise tähtaeg on juba 1. september. Ta ei välista, et ministeerium võtab eelnõu ettevalmistamise inspektsiooni käest hoopis ära.

Kindlustusseaduse eelnõu aluseks on väidetavalt eurodirektiivid

Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste, kuidas kommenteerite kindlustusseltside vastuseisu teie ametkonna koostatud eelnõule?

See ei olegi kindlustusseltside seadus, see on kindlustusjärelevalve seadus. Seltsid võivad endale teha moraalikoodeksi, kui soovivad. Kui kehtestatud reeglid kellelegi ei meeldi, siis ärgu pidagu kindlustusseltsi.

Riik ei tee seadusi seltsidele, riik teeb seadusi selleks, et rahvas elada saaks. Kindlustusseltsi tegemisega on nagu naisevõtuga: enne ikka kaalud, kas võtad selle naise ja kas üldse naist võtad.

Miks siiski on vaja kontrolli karmistada? Kas on õhus kindlustuskriisi hõngu?

Selle taga on Euroopasse minek. Seadusi tehaksegi praegu selleks, et olla valmis Euroopaga integreeruma.

Enne kui me midagi arutame, peame olema võrdsel tasandil. Teie lugege Euroopa seadused läbi ja siis räägime. Kui mina olen need läbi lugenud ja teie arvate, et seal on kuulmatuid asju, siis me ei ole võrdsel tasandil. Las proua Hanko (kindlustusseltside liidu tegevdirektor Katrin Hanko -- toim.) loeb ka läbi, tehke ühislugemine, ja siis vestleme edasi.

Kas Euroopas on riigil ikka piiramatu õigus sekkuda erafirmade äripeensustesse?

Kindlustusinspektsioon võib samamoodi igale poole sekkuda nagu riigipank. Meil ei ole kindlustuse peal sellist institutsiooni, nagu on panganduses Eesti Pank. Kindlustusjärelevalve peab olema sama mis Eesti Pank ja pangajärelevalve kokku.

Kindlustusjärelevalve piiramatu võim on igas riigis olemas, seaduse alusel muidugi. Kindlustusseadus võikski põhimõtteliselt piirduda ühe lausega: järelevalvel on õigus teha seltsidele kohustuslikke ettekirjutusi.

Kindlustusseltsid kardavad, et...

Las nad kardavad. On kaks asja, sugutung ja hirm, mis elu käima panevad.

See on kõige parem tunnustus kindlustusseadusele, kui temaga ei ole keegi rahul. Kui teie lehes mõni selts kirjutaks, et kindlustusseadus meile väga meeldib, siis oleks see täiesti negatiivne hinnang.

Tegelikult ma arvan, et meie kindlustusseltsidest vähemalt pooled on täiesti vait, sest nad leiavad, et eelnõu on maru hea. Muidugi on olemas teine pool, kes ei ole viitsinud Euroopa direktiive läbi lugeda.

Kas ma saan õigesti aru, et kindlustusseltside arvamus polegi oluline?

Ei meeldinud neile eelmine kindlustusseadus, ei meeldi ka see, ega sellepärast veel midagi juhtu. Möödunud aastal oli kindlustusseaduse parandus, mis nõudis aktsiakapitali suurendamist. Midagi ei juhtunud, kedagi ei pandud kinni ega lastud lahti, ka rauakooli haridusega direktoreid mitte. Aga pangaseaduse eelnõus on juba kirjas, et insenerid ei jätka juhtimist. Kindlustuses me seda veel ei nõua, kuna ei jätku vajalikku kaadrit.

Kindlustusinspektsiooni peadirektori nimetamine Vabariigi Presidendi poolt näib küll ülepakkumisena?

See on kirjas sellepärast, et iga kantsler ja minister ei saaks teda ahistada. Korruptsiooni vältimiseks, et keegi ei saaks kellelegi pähe istuda.

Aga kirjas on ka see, et direktoril peab olema vastav haridus ja ta peab seadusi väga hästi tundma. Kui panna ametisse keskkooliõpilane, nagu meil on keskkooliõpilased paljudel kõrgetel kohtadel, siis muidugi juhtub igasuguseid ekstsesse.

Kui eelnõu lähtub Euroopa mallidest, siis millise konkreetse riigi süsteemist olete kõige rohkem eeskuju võtnud?

Eelnõu ei kaldu ühegi riigi poole, vaid eurodirektiivide poole. Meie ekspert on Saksa kindlustusjärelevalve, kes on juba oma heakskiitva hinnangu andnud. Väljavõtteid kindlustusseaduse eelnõust

Kindlustusinspektsioon väljastab, peatab ja tühistab kindlustusasutuste litsentsid.

Kindlustusinspektsiooni peadirektori määrused, mis on välja antud käesoleva seaduse või käesolevast seadusest tulenevate õigusaktide alusel ja omavad normatiivset iseloomu, avaldatakse Riigi Teataja lisas.

Kindlustusinspektsioon võib kontrollimisele kaasata teisi isikuid, sealhulgas vajadusel audiitoreid, et teostada toiminguid, mida kindlustusinspektsioon peab vajalikuks. Audiitorile makstavad tasud kannab kontrollitav kindlustusandja või -vahendaja.

Kindlustusinspektsioon kontrollib äriplaani järgimist kindlustusandja poolt.

Kindlustusinspektsioon võib nõuda muudatuste tegemist äriplaanis või lõpetada selle kehtivuse nii olemasolevate kindlustuslepingute suhtes kui sõlmimisele kuuluvate kindlustuslepingute suhtes, kui kindlustusandja ei järgi äriplaani.

Kindlustusinspektsioonil on õigus osaleda kindlustusasutuse juhatuse või nõukogu koosolekutel või aktsionäride üldkoosolekutel.

Kindlustusinspektsioonil on õigus nõuda kindlustusandja kulul tema juhatuse, nõukogu koosoleku või aktsionäride üldkoosolekute kokkukutsumist ja teatada koosolekul arutatav teema. Kindlustusinspektsiooni poolt kokkukutsutud koosolekut juhib kindlustusinspektsiooni teenistuja.

Kui kindlustusandjal on finantshuvi teises ettevõttes, kes ei tegele kindlustustegevusega ja ei ole allutatud kindlustusinspektsiooni kontrollile, ning kui see finantshuvi võib oma iseloomu tõttu kindlustusandjat ohustada, võib kindlustusinspektsioon keelata selle huvitatuse jätkumise või võib lubada sellel huvitatusel jätkuda ainult siis, kui teine ettevõte nõustub enda auditeerimisega omaenda kulul või kindlustusandja kulul ning auditi tulemused teatatakse kindlustusinspektsioonile.

EV kindlustusinspektsiooni peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi President rahandusministri ettepanekul.

Kindlustusinspektsiooni peadirektori ametipalgamäär on võrdne ministri ametipalgamääraga.

Kindlustusinspektsiooni teenistujat reservväelaste õppekogunemistele ei kutsuta.