Võhmas rajatava ?ampinjonitehase haldamiseks loodud ASi Champesto aktsiakapital on 23,1 miljonit krooni, millest hollandlaste osa on 20%. Hollandi konstrueerimisfirma Dalsem Velciap tegeleb põhiliselt kasvuhoonete ja ?ampinjonifarmide ehitamisega. Hollandi firma ehitab ja seadistab ka Võhma seenetehase.
«Maailmas kasvab värskete seente turg neli protsenti aastas, teie kandis on turu kasv 20 protsenti aastas,» väitis Chris van Zon. «Eesti on atraktiivne ka selle poolest, et tööjõud on siin odavam.»
Võhma ?ampinjonitehase võimsuseks on planeeritud kolm miljonit kilogrammi valmistoodangut aastas, esimesel tegevusaastal ollakse valmis müüma 1,2 miljonit kilogrammi seeni. Võhma ?ampinjonitehase aastakäive peaks olema esimesel aastal ligi 35 miljonit krooni.
ASi Champesto turud on peamiselt Skandinaavia ja Venemaa, osaliselt kavandatakse seente müüki ka Eestis ja Lätis.
Eelmisel sügisel ?ampinjoni-kasvatusega algust teinud ASi Ösel Foods tegevdirektor Robert Jaani ütles, et temal puudub usk Champesto seenekasvatusplaanide tasuvusse. «Ma suhtun kõikidesse megaplaanidesse skeptiliselt,» lausus Jaani. «Oma kogemuse põhjal võin öelda, et välisturud meid ei oota.»
Peamine takistus ?ampinjonide kasvatamisel on Jaani sõnul sobiva komposti hankimine madala hinnaga. «Kui nad selle küsimuse lahendavad, hakkame ka meie neilt komposti ostma,» lubas ta.
Ettevaatusega suhtub seenetehase rajamisse ka ASi Eesti Gaas peadirektor Aarne Saar, kes peab eraisikutest moodustatud ASi Rokestone osanikuna läbirääkimisi Võhma projektis osalemise üle. «Neil on veel probleeme äriplaani ja turgudega,» tunnistas Saar. «Ega nad isegi oska täna kõigile küsimustele vastata,» lisas ta.
Chris van Zon ütles, et kui tehase rajamiseks võetav laen Hollandist kätte saadakse, algab ehitustegevus Võhmas paari-kolme kuu pärast. Esialgse plaani järgi on seenetehase maksumus 87,5 mln krooni ja tehas peaks valmima 1998. a sügiseks.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.